Rohepööret on Eestis kõige rohkem maitsta saanud eksportivad tööstused. Kuna Eesti jäi rohepöörde alustamisega muu Euroopaga võrreldes kümmekond aastat hiljaks, siis mõju ülejäänud ettevõtete ja ühiskonnani laiemalt alles jõuab, kirjutab Äripäevas ilmunud kommentaaris Swedbank Eesti juht ja Tööandjate keskliidu volikogu liige Olavi Lepp.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Euroopa Kontrollikoda hoiatab, et Euroopa Liidu (EL) rohepööret ja energiasõltumatust toetav kava REPowerEU elluviimisel võib liit seista silmitsi mitmete märkimisväärsete praktiliste probleemidega.
Augustis avaneb mäe- ja töötleval tööstusel võimalus taotleda oma ettevõtte ressursitõhusamaks muutmiseks toetust, mis aitab ellu viia rohepööret.
Eesti saab aastatel 2021–2027 EL-i ühtekuuluvuspoliitika raames majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks 3,5 miljardit eurot.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) hiljutine avaldus „nimereegli“ kohta selgitab, et igat investeerimisfondi kergekäeliselt ikka roheliseks nimetada ei saa. Investeeringuid vajab inimkond keskkonna kaitsmiseks hädasti. Aga suuremat selgust on vaja keskselt nii turuosalistele, kui ka järelevalvajatele seniste praktikate ühtlustamiseks, et inimesi kaitsta väärmüügi eest, mis pealt on kaetud värske rohelisega, aga alt roostetab.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255