TRK 1140x140 ee gif
Küsimused-vastused

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Määrasime esmaabiandjaks uue töötaja, kes on hiljuti saanud autojuhiload. Ta läbis mootorsõidukijuhi esmaabi koolituse ja tal on kehtiv tunnistus. Kas ta peab ikkagi veel eraldi töökeskkonna osas esmaabikoolitusele minema?
Minu 6-aastane laps on valitud ühte jõuluetendusse päkapikku mängima. Tegemist on etendusega, kuhu saab pileteid osta ja laps saab selle eest ka tasu. Etenduse korraldaja väidab, et lapsega ei saa lepingut sõlmida ja tasu makstakse sularahas peale etendust. Lapsevanemana tahaksin siiski olla kindel, et laps saab kindlasti lubatud tasu. Etenduse korraldaja väide kõlab kummaliselt, sest tema saab ju tulu ning mingisugune leping tuleks siiski sõlmida. Mida selles olukorras teha? Kuidas oma lapse õiguseid kaitsta?
Võtsime tööle renditöötajatena välismaalt tulnud töötajad, kes nende ohutuse eest vastutab? Kas nende tööandja st rendiettevõte?
Kui osalise tööajaga töötav pensionär läheb pikemalt palgata puhkusele, kas siis tekib tööandjal minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustus?
Minuga juhtus töö juures kerge tööõnnetus, mille tagajärjel jäin ka töövõimetuslehele. Andsin juhtunust teada tööandjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Tööandja koostas akti ja saatis selle ka Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon märkiski, et tegemist ei ole tööõnnetusega, tööandja raportit ei koostanud ning ma sain töövõimetuse eest hüvitist vaid 70% ulatuses alates viiendast päevast. Ma ei ole aga nõus, et tööandja ei tunnista minuga juhtunut tööõnnetuseks. Kuhu ma pean pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?

Sel sügisel pean jälle töötama lehepuhuriga mitu päeva järjest ja peaaegu terve tööpäeva. Päeva lõpuks tundsin kätes surinat ja torkeid ning nahk oli justkui tundetu. Rääkisin tuttavaga, kes peab ka lehepuhuriga töötama, tal selliseid probleeme pole. Kas vahe võib olla selles, et mul on bensiinimootoriga käeshoitav lehepuhur, temal aga akuga?

Palun ütelge, mis hetkel peab tööandja kompenseerima (uuele) töötajale prillid, mille vajadus on selgunud töötervishoiuarsti juures? Määruses on küll kirjas, et tööandja on kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid, aga sealt ei loe otseselt välja seda, millal see kohustus tekib.

Lisaks soovin teada, kas tööandja peab kompenseerima töötajale prillid täies ulatuses (klaasid ja raamid) või võib kehtestada ettevõttesisese reegli, et hüvitatakse nt kuni 100 euro ulatuses prilliklaasid ja ülejäänud ehk prilliraamid maksab töötaja ise?
Mul juhtus tööõnnetus. Leppisin aga ülemustega kokku, et ma ütlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole õige ja tahaks nüüd selle tööõnnetuseks ümber muuta, mis ma selleks tegema pean?
Mina olen Ukraina kodanik ja töötan eramõisas ehitustöölisena. Sain töötrauma – kukkusin 2 meetri kõrguselt. Tulemuseks on 4 roide murd ja parema kopsu hematoom. Praegu viibin haiglaravil, voodist püsti tõusta ei saa. Kas mul on õigust moraalsele ja materiaalsele kompensatsioonile? Ohutusalast juhendamist pole läbi viidud, turvavarustust ja eririietust ei ole välja antud.

Olen juba mitu aastat töötanud ettevõttes, kus on raske füüsiline töö. Mul on tekkinud terviseprobleemid ja ma arvan, et just selle tööga seoses. Kuidas ma peaksin edasi toimima?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes