Koostöölepingute sõlmimisega suunatakse aastatel 2021–2028 Eestile kahe finantsmehhanismi kaudu kokku 71,8 miljonit eurot, millest netosummana on kasutamiseks ligi 60 miljonit.
Islandi, Liechtensteini ja Norraga sõlmitakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping mahus 30,7 miljonit eurot ning Eesti ja Norra vahel Norra finantsmehhanismi rakendamise leping mahus 29,3 miljonit.
Toetust tuleb rohepöördele, innovatsioonile ja ühiskonna vastupidavusele
Dokumentides sätestatakse rahastatavad programmid ja nende mahud, määratakse kindalaks toetusvaldkonnad, raha kasutamise põhitingimused, kasutusaeg ja muu. Lepingute pidulik allkirjastamistseremoonia toimub 27. mail Rüütelkonna hoones. Osalevad Eesti, Norra ja Islandi esindajad.
Eesti poolt allkirjastab lepingud rahandusminister Jürgen Ligi. Tema sõnul annab finantsmehhanismide rakendamine Eestile võimaluse investeerida valdkondadesse, mis muidu peaksid oluliselt kauem rahastust ootama. „Samuti võimaldab see raha märkimisväärselt võimendada ülejäänud investeeringute mõju,“ märkis minister.
Lepingute sõlmimise järel saab hakata kavandama raha kasutust. Eesti programmides investeeritakse rohepöördesse, ettevõtlusesse ja innovatsiooni, tervishoidu, haridusse, kultuuripärandi kaitsesesse ja kodanikuühiskonda, mille tulemusena paraneb erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning luuakse paremad tingimused majanduskasvuks. Lisaks on programmidesse arvatud Ukraina sõja mõjudega toimetulekut toetavad tegevused.
Tegemist on järjekorras neljanda rahastamisperioodiga Eestis, mida rakendatakse 30. aprillini 2031.
Programmid koostavad valdkondlikud ministeeriumid koostöös doonorriikide partneritega. Toetuste riiklik kontaktpunkt Eestis on Riigi Tugiteenuste Keskus. „Eelmisel rahastusperioodil saime toetust 63 miljonit eurot, millega edendati mitmeid valdkondi – alates küberkaitsest ja teadusest kuni tervishoiu ja kultuuripärandini. Lisaks rahalisele panusele tõi koostöö Norra, Islandi ja Liechtensteiniga meile ka väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, mis aitasid tegevusi paremini kavandada ja ellu viia,“ rääkis peadirektori asetäitja Urmo Merila.
„Sama hea koostöö jätkub kindlasti ka sel perioodil ja peagi saame juba alustada uute projektide kavandamise ja elluviimisega,“ ütles Merila.
Euroopa Liit sõlmis Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga 25. juunil 2024 lepingu, mille raames toetavad riigid perioodil 2021–2028 ühisturul osalemiseks sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamist ja suhete tugevdamist Euroopa Majanduspiirkonnas spetsiaalsete finantsmehhanismide kaudu. Seejuures on prioriteetideks rohepööre, demokraatia, õigusriik ja inimõigused ning sotsiaalne kaasatus ja vastupidavus. Kahe finantsmehhanismi kogumaht seitsmeks aastaks on abisaavatele riikidele 3,3 miljardit eurot.
