Aastatel 2022–2024 sündis Eestis kuni 7500 last prognoositust vähem ning riigil jäi seetõttu maksmata 100 miljonit eurot toetusi ning lisaks vähenevad tulevikus ka haridusega seotud kulud.

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel selgitas, et viimasel kolmel aastal on Eesti sündimus jäänud alla nii Eurostati kui ka Statistikaameti rahvastikuprognoosidele. “Paraku tähendab madalam sündimus ka maksutulu vähenemist lähikümnenditel ning lisaks toob rahvastiku vananemine kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu pikaajalisele hooldusele ja tervishoiule,” tõi Koppel välja.

Iga sündimata jäänud laps tähendab konservatiivsete arvutuste kohaselt Eestile umbes 100 000–190 000 eurot saamata jäänud maksutulu. Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et kokku tähendab praegune prognoosidega võrreldes väiksem sündimus Eestile järgmise 40–60 aasta jooksul vähemalt 750 miljoni–1,3 miljardi euro võrra väiksemat tulubaasi.

Euroopa Komisjon toob hiljutises  prognoosis välja, et Eesti rahvastiku vananemine toob kaasa muutuse avaliku sektori kulude struktuuris.

Prognoosi kohaselt võivad pikaajalise hoolduse kulud Eestis aastaks 2050 kasvada kuni 15 korda. Tervishoiukulud kasvavad samas mõõdukalt, kuid stabiilselt. Pensionikulud jäävad lähikümnenditel samale tasemele, ent pikaajaliselt vähenevad, kuna pensionireformide tõttu on oodatav tulevane pensioni asendusmäär madalam. Suureneb individuaalsete pensionikontode roll ja panus tuleviku pensionitesse, kuid see ei kajastu avaliku sektori pensionikuludes. Haridus- ja perepoliitika kulud aga vähenevad oluliselt madalama sündimuse ja nooremaealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Riskistsenaariumi korral, kui lisaks demograafilisele muutusele laiendatakse ka teenuste katvust või mahtu, võib pikaajalise hoolduse kulu 2070. aastaks tõusta enam kui kuue protsendini Eesti SKP-st ning ületada pensionikulude kasvu. “Madalam sündimus toob samas kaasa pere- ja hariduskulude vähenemise kuni kaks korda, mis aga ei kompenseeri eakatega seotud kulude kasvu,” tõi Koppel välja.

Lühiraport “Rahvastiku vananemise ning madala sündimuse mõju riigi pikaajalistele kuludele ja tuludele” on osa Arenguseire Keskuse järelseirest, mille käigus uuendatakse Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku ning Ukraina sõja mõjude seiretöödes koostatud rahvastikustsenaariumide mõjuhinnanguid riigi tuludele ja kuludele.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.