gif Company 930x140 ee

 

Töötuskindlustus ja koondamishüvitis

1. Töötuskindlustusmakse

1.1. Töötuskindlustusmakse määrad

1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?

1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine

2. Töötuskindlustushüvitis

2.1. Õigus hüvitisele

2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine

2.3. Hüvitise maksmise periood

2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine

2.5. Hüvitise maksmine

2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega

2.7. Hüvitise korduv taotlemine

3. Koondamishüvitis

3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?

 
 
 

1. Töötuskindlustusmakse

Tööandja tõend kindlustatule:

1.1. Töötuskindlustusmakse määrad

Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% - 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% - 1,4% palgafondilt.

Igal aastal teeb  töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.

 Töötuskindlustusmakse määrad 2002-2020

 

2002 - 2005

2005 - 2009 31.mai

2009
1. juuni

2009
1. aug

2010
1. jaan

2013
1. jaan

2014
1. jaan

2016-2019

2020

 Tööandja

 0,5%

0,3%

 1%

 1,4%

1,4%

1%

1%

0,8%

0,25-1,4%

 Töötaja

 1%

0,6%

 2%

 2,8%

2,8%

2%

2%

1,6%

0,5-2,8%


1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?

Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.

Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.

Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:

  • töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata siit);
  • töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad;
  • notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud;
  • vabakutselised loovisikud;
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st nad ei saa tasu töölepingu alusel);
  • Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör.

Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.

1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine

Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

  • töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
  • töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
  • tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
  • sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.

Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.

Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

2. Töötuskindlustushüvitis 

2.1. Õigus hüvitisele

Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:

  • te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
  • olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
  • teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
  • te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:

          o enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5) või on tööleping lõpetatud kohtus või töövaidluskomisjonis TLS § 107 lg 2 alusel;
          o kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
          o enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega).

Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel pikaajalise töövõimetuse tõttu) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.

2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine 

Töötuskindlustushüvitise avalduse saate esitada endale sobivas töötukassa osakonnas või e-töötukassa kaudu.

Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:

  • isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
  • tööandja tõend kindlustatule. Tööandja tõendile märgitakse viimase töö- või teenistussuhte lõppemise alus ja aeg, abikaasatasu maksmise lõppemise aeg, andmed töösuhte alguse kuupäeva või teenistusstaaži pikkuse kohta, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu lõppemise aeg, samuti rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg. Tõendil peavad olema kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muid dokumente, mis tõendavad eelnimetatud andmeid.

Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab tõendile märkima ka andmed abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.

Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist.  Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast.

Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil teile määratakse töötuskindlustushüvitis. Tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.

2.3. Hüvitise maksmise periood  

  • kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 5 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
  • kui teil on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
  • kui teil on kindlustusstaaži 10 aastat või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.

Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.

2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine 

Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.

  • Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
    Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
    Ühe kalendripäeva keskmise töötasu  arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne).
    Näide. Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.
  • Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
    Näide. Näiteks oli teie kalendripäeva keskmine töötasu 22 eurot. Esimesel sajal päeval saate iga päeva eest hüvitist 11 eurot ning alates 101. päevast 8,80 eurot. 

Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. See tähendab, et kui teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu on suurem kui kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, arvutatakse teie hüvitis viimase alusel.

2020. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 53,43 eurot päevas, alates 101. päevast 42,74 eurot päevas (brutosumma).

Kindlustatule on alati tagatud hüvitis miinimumsuuruses ehk 50% eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. Seda ka juhul, kui kindlustatu enda saadud tasude põhjal arvutatud hüvitise summa on väiksem.

Näide. Näiteks 2019. aastal oli kuu töötasu alammäär 540 eurot. Kalendripäeva töötasu alammäära leidmiseks jagatakse see 30ga ning tulemuseks on 18 eurot. Juhul, kui teile arvutatud hüvitise suurus kalendripäevas tuleb väiksem kui 9 eurot, saate hüvitist 9 eurot kalendripäeva eest.

2.5. Hüvitise maksmine

Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamist, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates. Töötuskindlustushüvitist makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest teie pangakontole.

Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (23 päeva eest). Juhul, kui te detsembrikuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.

Kui teie tööleping lõppes koondamise tõttu või põhjusel, et tööandja ei saanud anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu, rakendub nn ooteaeg. Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.

Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Sel juhul hakatakse teile hüvitist arvestama:

  1. 30 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli 5-10 aastat
  2. 60 kalendripäeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaž oli üle kümne aasta.

Näide. Näiteks lõppes teie töösuhe 15. oktoobril  koondamisega ning teie tööstaaž viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaži üle kümne aasta, rakendub 60-päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hakatakse teile hüvitist arvestama alates 15. detsembrist. Esimene hüvitise summa 15.-31. detsembri (17 päeva eest) laekub teie esitatud pangakontole 10.jaanuariks.

Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu (20%).

2018. aastast alates võib töötuskindlustushüvitise taotlemisel paluda mitte arvestada maksuvaba tulu, arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus või arvestada maksuvaba tulu muus summas (summa ei tohi olla suurem kui 500 eurot).

Näide. Näiteks on teie ühe kalendripäeva brutohüvitis 12 eurot ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teie brutohüvitis 360 eurot. Kui soovisite mitte arvestada maksuvaba tulu, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa kinni tulumaksu terve summa pealt: 360x0,2=72 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-72=288 eurot. Kui soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 500 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (500 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu. Kuna summa on väiksem kui 500 eurot, siis 10. maiks saate kätte 360 eurot.

Kui näiteks soovisite arvestada maksuvaba tulu kuni 200 eurot kuus, siis enne hüvitise ülekandmist peab töötukassa maksuvaba tulu (200 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (360-200)x0,2=32 eurot. 10. maiks saate sellisel juhul kätte 360-32=328 eurot.

2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega

Töötuskindlustushüvitise saamise ajal peate aktiivselt uut tööd otsima. Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:

  • kui töötukassa lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegne vanaduspensioni määramise vms tõttu;
  • kui te ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja teil puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
  • kui te ilma mõjuva põhjuseta keeldute individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
  • kui te esitate sellekohase kirjaliku avalduse.

2.7. Hüvitise korduv taotlemine

Kui  teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt lähete tööle) ja te jääte uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on teil võimalik uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda.

Selleks peaksite olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning teie viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud teist mittesõltuvatel asjaoludel.

Hüvitise korduval taotlemisel ei pea teil olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaži ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.
Hüvitise korduval taotlemisel 12 kuu jooksul arvestatakse teile töötuskindlustushüvitist avalduse ja sellele lisatud dokumentide töötukassale esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui teie töötuna arvelevõtmise päevast arvates.

3. Koondamishüvitis

  3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?

Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või ametnikul, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.

Kui ametnik soodustingimustel töölepingu sõlmimisest keeldub ning ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 109 lg 3 alusel, siis koondamishüvitist talle ei maksta.

Koondamishüvitisele on õigus ka vanaduspensionäridel. 

Õigus kindlustushüvitisele koondamise korral ka vanaduspensionäridel.
 
3.2. Hüvitise suurus
 
Kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi koondamishüvitis) makstakse töötajale, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat või ametnikule, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja
  • kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või
  • kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või
  • kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
Kui ametnik soodustingimustel töölepingu sõlmimisest keeldub ning ta vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 109 lg 3 alusel, siis koondamishüvitist talle ei maksta.

Koondamishüvitisele on õigus ka vanaduspensionäridel.

Hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.

 
3.3. Koondamishüvitise taotlemine
 
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase (vt töötukassa koduleht) viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Tööandjal on õigus taotleda eelnimetatud tähtaja ennistamist, kui avaldus on jäänud tähtaegselt esitamata. Juhul, kui tööandja ei ole avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral tähtaegselt esitanud, on töötukassale avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul.
Avaldusse on kohutuslik märkida alljärgnevad andmed:

1) tööandja nimi, isiku- või registrikood ja aadress või e-posti aadress;

2) töötaja või ametniku nimi, isikukood ja aadress või e-posti aadress ning pangakonto number;

3) töötaja või ametniku töö- või teenistussuhte alguse kuupäev;

4) ametniku kogu teenistusstaaži pikkus.

Kui avaldusel märgitud tööandja esindaja ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht, palutakse avaldusele lisada ka volitus.

Vajadusel võib töötukassa paluda esitada dokumente avaldusel märgitud andmete tõendamiseks.

Hüvitist saate taotleda teile sobival viisil:

  • esitate avalduse e-töötukassas (kui olete tööandja); 
  • täidate avalduse, allkirjastate selle digitaalselt ja saadate e-postiga aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
  • täidate avalduse, prindite selle välja ja viite lähimasse töötukassa esindusse või saadate postiga aadressil: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa.

 
3.4. Koondamishüvitise määramine ja maksmine
 

Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.

Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatame tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.

Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või ametnikule kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku pangakontole. Määratud hüvitise summast peetakse kinni tulumaks ja kohustusliku kogumispensioniga liitunutel ka kohustusliku kogumispensioni makse.

4. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitis

 

Maksejõuetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Tööandja maksejõuetusena on käsitletavad tööandja pankroti väljakuulutamine ja pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu.

Maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks esitab avalduse töötukassale pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Hüvitise taotlemisel tuleb avaldusele lisada tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid. Kui avalduse esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, tuleb avaldusele lisada ka töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotiavalduse menetlemise lõpetamisel raugemise tõttu, tuleb töötajal pankrotihüvitise saamiseks pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid.

Pankrotihüvitise avalduse soovitusliku vormi leiate töötukassa kodulehelt.

Maksejõuetuse hüvitise suurus

Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid:

  • saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
  • töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole. Hüvitise summa saab töötukassa kanda üksnes töötaja isiklikule pangakontole.

Juhul, kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

 
Allikas: Töötukassa

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes