"Enamik inimesi pole sellest seadusest midagi kuulnud ja seda lihtsal põhjusel: valitsus surus selle seaduse loetud nädalatega kiirkorras riigikogust läbi, saates eelnõu arvamuse andmiseks vaid pangaliidule ning mitte koostades seaduse väljatöötamiskavatsust. Seega pole ühiskond küsimust sisuliselt veel teadvustanudki ning selline tempo oligi ilmselt valitsuse kavatsus," nentis Reinsalu.

Reinsalu sõnul annab lühidalt kokku võttes vastuvõetud seadus riigile voli puudutatud isikute eest varjatult töödelda süütegude otsimiseks tehisintellekti ning andmekaevega järgmisi andmeid, mida saab omavahel siduda: inimese andmed – sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste ja teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse ja süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed.

Samuti juriidilise isiku andmed – nimi, registrikood, registreerimise andmed, põhitegevusala, kontaktandmed, tegeliku tegutsemiskoha andmed, kõrgema juhtkonna liikmete isikuandmed, kahtlustuse ja süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed; füüsilise ja juriidilise isiku vara ning majandustegevusega seotud andmed – kinnistute, sõidukite ja väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri andmed, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe- ja tollideklaratsiooni andmed.

"Nii ulatuslik kogu ühiskonna andmete kokkusidumine ning profileerimine ei ole kooskõlas põhiseaduse ega isikuvabaduse põhimõtetega. Seda tehakse valitsuse väitel rahapesuvastase kontrolli eesmärgil, tuvastamaks kellegi süülist käitumist. Andmekaeve ja päringud on valitsuse loogika järgi inimeste eest salajased, kahtluse püstitab tehnoloogiline lahendus teadmata meetodil," ütles Reinsalu.

"Sellist superandmebaasi pole üheski teises Euroopa Liidu riigis. See on pretsedenditu. Valitsus tahtis juba eelmisel suvel saada kõigile pangakontode sisule ligipääsu õigust, siis oli selleks väidetav maksuameti huvi. Avaliku pahameele tõttu jäi see aktsioon toona pooleli, nüüd võeti see õigus teise põhjendusega," selgitas ta.

Reinsalu sõnul on Eesti andmete töötlemise aluseks usaldus, mida saab olemuslikult kahjustada, kui inimesed saavad teada, et sisuliselt enamikku elektroonilisi andmeid, sealhulgas pangakontode sisu kasutatakse inimeste ja ettevõtete massprofileerimiseks võimalike süütegude tuvastamiseks mingi teadmata tehnoloogilise mudeli alusel.

"Isikuvabadus on tehnoloogilise arengu keskkonnas eriti habras. Näeme, et mõne nädalaga võib senised põhimõtted andmetöötluse vallas pöörata radikaalselt tagurpidi ilma mingi ühiskondliku dialoogita. See ei ole kuidagi põhjendatud, seda enam et seadust suruti läbi ulatusliku eksitava hämaga (Euroopa nõuab, mingit andmebaasi ei teki, juba praegu tehakse seda tervisevallas). Asjakohane oleks presidendil saata see seadus parlamenti tagasi," ütles Reinsalu.