Küsimused-vastused: Õigus

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Mida teha, kui korteriühistus tegutsevad parasiidid, kes elutsevad ülejäänud liikmete arvel.

Kui kaua hiljem võib arve esitada? Kas pean seda aktsepteerima, kui esitatakse ligi pool aastat hiljem? Väga mõjutamiseks vist variante ei ole?

Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

Kas kohtutäituri nõue laieneb välislähetuse päevarahale?
•    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?
Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?
Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.
Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes