Kõige rohkem tuleb Citadele küsitluse järgi puhkuseaegseid töösekkumisi ette Lätis – seal ütles 42 protsenti vastanutest, et nad on pidanud puhkuse ajal distantsilt tööasju ajama, sealhulgas 27 protsenti erandkorras ja 15 protsenti lausa sageli. Leedus on töötanud puhkuse ajal 32 protsenti ja Eestis 33 protsenti inimestest, sealjuures Eestis 13 protsenti sageli ja 20 protsenti erandkorras.
Eesti töötajad oskavad paremini töö ja puhkuse piiri hoida
Mõnevõrra edukamalt tuleb töö ja puhkuse lahus hoidmine välja Eesti inimestel. Üle poole ehk 51 protsenti Eesti töötajatest, kelle töö iseloom võimaldab teha kaugtööd, kinnitas, et nad ei ole puhkuse ajal pidanud distantsilt tööasju tegema. Leedus oli see näitaja 50 protsenti ja Lätis vaid 36 protsenti.
Lisaks tunnistas väike osa vastanutest, et neilt on puhkuse ajal töö tegemist palutud, kuid nad ei ole seda teinud – Eestis kolm protsenti, Lätis ja Leedus kaks protsenti. Töötajal on see võimalus: töölepingu seaduseski on selgelt kirjas, et töötajal on õigus puhkuse ajal töötamisest keelduda. Samuti leidus vastajaid, kelle töö iseloom ei võimaldagi puhkuse ajal kaugtööd teha – näiteks Eestis 12 protsenti, Lätis 19 protsenti ja Leedus 13 protsenti.
„Kuigi kiirelt arenenud digivõimalused võimaldavad tööd teha peaaegu igal ajal ja igas kohas, ei tohiks see tulla väljateenitud puhkuse arvelt,“ kommenteeris Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel.
„Eestis on näha selgemat piiri töö ja vaba aja vahel, mis on vaimse heaolu seisukohast oluline. Selleks, et inimesed saaksid end päriselt välja lülitada ja taastuda, peab ka organisatsioonides olema selge arusaam, et puhkus on puhkuseks. See on investeering töötajate jätkusuutlikkusse ja motivatsiooni,“ lisas Moppel.
Citadele küsitlusest tuli lisaks välja, et Eesti mehed on naistest veidi enam valmis puhkuse ajal tööd tegema. Meestest teeb seda 35 protsenti, kuid naistest 32 protsenti. Kaugtöö tegemist ei ole üldse ette tulnud 48 protsendil meestest ja 53 protsendil naistest.
Töötegemine tungib puhkuseaega eelkõige juhtide puhul
Puhkust töö jaoks ohverdavad rohkem need, kelle palk on kõrgem ning ametikoht juhtivam. Juhtidest vastas lausa 74 protsenti, et on pidanud tegelema vabal ajal tööülesannetega. Samamoodi tõusevad töökohustused puhkuse ajal palganumbriga samas taktis. Ehk mida kõrgem sissetulek, seda tõenäolisemalt tuleb ette puhkuse ajal töötamist.
„Ehkki juhtide seas on puhkuse ajal töötamine ehk isegi rohkem normaliseeritud, tuleb neil hoolega töö ja eraelu piiri hoida. Üleväsinud või lausa läbipõlenud juht mõjutab kogu meeskonna käekäiku, mistõttu ei tohiks puhkust kasutada töö tegemiseks, vaid ikkagi enese välja lülitamiseks,“ ütles Moppel.
Tema hinnangul saavad ka tööandjad ise oma tegevusega puhkuse ja tööaja piiri hoida: näiteks piirata puhkuse ajal ligipääsu erinevatele töös kasutatavatele programmidele või sõlmida kokkulepe, et puhkusele minnes tuleb suunata töötelefon kolleegile ja kui see on, siis tööprofiil telefonis välja lülitada. „Samuti aitavad aega maha võtta erinevad lisavõimalused: Citadeles on selleks näiteks vabatahtliku töö jaoks mõeldud lisapuhkepäev,” ütles Moppel.
Citadele uuringu järgi on tüüpiline puhkuse ajal tööd tegev inimene 30–50 aastane mees, kõrgharidusega ja juhtival või spetsialisti tasemel ametikohal, elab suuremas linnas, näiteks Tallinnas, on karjääris edasijõudnud ja teenib keskmisest kõrgemat palka. Ta on sageli pereinimene.
Tüüpiline puhkuse ajal puhkav inimene on seevastu noorem või vanemaealine naine või mees, kes teeb pigem füüsilist või konkreetsete piiridega tööd (näiteks oskustööline, lihttööline, teenindaja) või on juba pensionil. Samuti elab ta suurema tõenäosusega väljaspool suurlinna.
Uuringufirma Norstat korraldas Citadele uuringu juunis, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.
