Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt aastases võrdluses 4,6 protsenti ja kuises võrdluses 0,2 protsenti hinnakasv oli Mertsina hinnangul üsna ootuspärane.
Toidu ja maksude hinnatõus suurendab elukallidust
„Kui energiahinnad on olnud Eestis viimasel ajal enamasti languses ja mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv kiiresti aeglustunud, siis üha enam on kasvanud toiduainete ja teenuste hinnad. Kuigi tarbimiskorvi kõikide komponentide järgi täpseid hinnamuutusi veel ei tea, lükkas mais aastases võrdluses üldist inflatsiooni esialgsetel andmetel enim tagant toiduainete hinnatõus. Suurem mõju oli ilmselt ka transpordiga seotud kõrgematel hindadel, samuti kandus maikuusse edasi aprillis järsult kallinenud tervishoiuteenuste hinnakasvu mõju,“ kirjeldas ökonomist.
„Maailmaturul on jätkunud toidutoorme hinnakasv, mis kandub üle ka Eestisse. Kuna toiduained moodustavad tarbimiskorvis olulise osa, siis avaldab nende hindade kiire kasv ka suurt mõju kogu inflatsioonile,“ tõdes Mertsina.
„Ühest küljest kergitab transpordiga seotud hindu aasta alguses jõustunud sõidukimaks koos registreerimistasuga ja mai alguses tõusnud diislikütuse aktsiis, kuid samas on nafta hind maailmaturul oluliselt allapoole liikunud, mis on muutnud kütusehinnad aastatagusega võrreldes odavamaks. OPEC-i tootmismahtude suurendamine peaks maailmaturul nafta hindu veelgi allapoole viima. See leevendab ka juulikuise bensiiniaktsiisi tõusu mõju,“ tõi Mertsina välja.
Kuigi mai alguses kerkis ka elektriaktsiis, oli elektri turuhind siiski aastatagusega võrreldes madalam.
Mertsina nentis, et majapidamiste elukallidust suurendab rohkem juulist tõusev käibemaks, millel on kaupade ja teenuste lõikes süsteemne mõju. „Meie prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal keskmiselt 5,5 protsenti, millest ligikaudu pool tuleb maksutõusudest ja kõrgematest tasudest. Kuna palgakasv aeglustub 6 protsendile, siis koos inflatsiooni ja maksutõusudega keskmise palgasaaja ostujõud sel aastal väheneb. Ostujõu langust leevendab aga intressimäärade alanemine, mis jätab laenukohustustega majapidamistele – ligi veerandile Eesti elanikest – rohkem vaba raha,“ lisas ta.
