Toit moodustab Eesti perede kuludest täna umbkaudu neljandiku ja selle osakaal kasvab käibemaksu tõustes veelgi. “Kui mingil moel on veel võimalik mõista, et toidu käibemaksumäära alandada ei taheta, ehkki jaekaupmeestest suur osa on valmis andma lubaduse, et käibemaksuerandi kohaldamisel langeksid vastavalt ka hinnad, siis toidu käibemaksumäära täiendav tõstmine on meie hinnangul vale samm. Tarbija valulävi on kas juba ületatud või on see hetk kohe kätte jõudmas,” sõnas Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets. 

Rimi hinnangul oleks endiselt vaja vähemalt põhitoiduainetele madalamat maksumäära, kuna kauplusekett näeb tarbijakäitumises selgeid muutusi - toidukorvides väheneb kaupade hulk ja enamus inimesi otsib poes käies peamiselt sooduspakkumisi.

Metsa sõnul saavad toidu kallinemisel kõige rohkem pihta madalama ja keskmise sissetulekuga pered, kelle igapäevane ostukorv on juba kokku kuivanud. Kõrgeima ehk 25-protsendilise toidu käibemaksumääraga riik on Taani, kus maksude järgne keskmine netopalk, mis inimese taskusse jõuab, on umbes 2800 eurot, Eestis aga sõltuvalt maksuvaba tulu suurusest umbkaudu 1600-1650 eurot. On ilmne, et analoogiline makusmäär tabab meie tarbijat valusalt.

Rimi tegi koos kahe teise suure jaeketiga valitsusele ettepaneku katsetada aasta jooksul piimatoodetele erandina üheksaprotsendilist maksumäära. “Kahjuks meie ettepanek koalitsioonileppesse ei jõudnud. Pakkusime välja laialt tarbitava ja rahvatervise seisukohast olulise tooterühma. Hüpotees on, et tarbija ostaks säästetud raha eest ohkem tooteid ja maksutulu jõukas riigini lõppkokkuvõttes ikkagi,” rääkis Mets.

Piimatoodete üheksaprotsendiline maksumäär toonuks võrreldes praeguste hindadega kaasa toodete odavnemise 15-35 sendi võrra sõltuvalt tootest. 

Eesti on viimastel aastatel olnud Euroopa üks kiirema toidu hinnatõusuga riike. 2022. aastal kasvasid toiduhinnad 19,4 protsenti, 2023. aastal 15,2 protsenti ja 2024. aastal 3,2 protsenti. Kiire hinnatõus on jätkunud ka tänavu ja maksude tõstmine õhutab seda täiendavalt. Paraku ei toeta toiduhindade kontrollimist arengud tooraineturgudel.

“Saame iga nädal tarnijatelt nii Eestis kui mujal hinnatõusuteateid. Põhjuseid on mitmesuguseid: ilmastikunähtused, erinevad taimede või lindude-loomade haiguspuhangud või mõne sisendhinna järsk tõus. Tarneahela viimase lülina ei saa me seega väga palju mõjutada välist survet hindadele. Võimatu on meil tagada ka seda, et tarnijate hinnatõusud ei langeks kokku valitsuse plaaniga käibemaksu tõsta,” nentis Mets. 

Käibemaksumäära tõstmine 24 protsendini tähendab, et toidu kallinemine jätkub, mõjutades enim neid, kelle eelarve on niigi pingeline. Samal ajal on mitmed Euroopa riigid leidnud viise, kuidas tervisliku toidu kättesaadavust parandada, langetades põhitoiduainete maksumäärasid, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas ja Portugalis on põhitoiduainete maksumäär alla 10 protsendi, Rootsis 12 protsenti ja Soomes 14 protsenti. Eesti põhjanaabrid kavatsevad toidu käibemaksu veidi veel langetada. Lood sellest, kuidas inimesed laevaga Soomes toidupoes käivad, ei ole enam haruldased.

Mets kinnitab, et Rimi seisab endiselt oma lubaduse taga - kui riik põhitoiduainetele maksuerandi teeks, jõuaks maksulangus ka letihindadesse.