Hinnates seost Eurostati elektrihinnataseme andmete ja elektri börsihinna vahel, saame tekitada kuise elektri tarbijahinna aegrea, mida võrrelda tarbijahinnaindeksis kasutatava aegreaga.
Modelleeritud andmed viitavad varasematele kõrvalekalletele elektrihinna statistikas
Hinnaandmete modelleerimine kinnitas kahtlust, et millalgi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses tekkis elektri tarbijahinnastatistikas probleem. Samas on näha ka seda, et alates 2024. aastast on ametlik aegrida käitunud sarnaselt modelleeritud andmetega. See tähendab, et probleemid tekkisid andmetesse juba aastate eest ja need ei ole viimasel ajal enam vähemalt süvenenud.
Energiahinna ülehindamise mõju üldisele hinnatõusule
Siit edasi kerkib järgmine oluline küsimus: kui palju mõjutas elektrihinna ülehindamine statistikas Eesti inflatsiooni ja hinnataset? Oleme selleks Eesti Pangas arvutanud harmoneeritud tarbijahinnaindeksi ehk HICPid kasutades elektri hinnataseme modelleeritud andmeid. Näeme jooniselt, et elektrihinna ülehindamine võimendas märkimisväärselt 2022. aasta inflatsiooni. Hinnatõus oli tookord siiski väga kiire, kuid ühegi kuu arvestuses see modelleeritud andmete põhjal 25 protsendini siiski ei jõudnud.
Edasised sammud
Inflatsiooni ülehindamine tasub andmetes ära parandada, sest tegelikkusest kiiremini tõusvad statistilised hinnangud moonutavad Eesti andmete võrreldavust ajas, aga ka võrreldavust teiste riikidega. Samuti aitaks statistika korrigeerimine osaliselt tagasi keerata hindade ja kulude indekseerimisest tingitud mõju hinnatasemele.
Kiire hinnatõusu periood võib tuua kaasa probleeme statistika metoodikaga ja seetõttu on ka teistes riikides tulnud ette statistika revisjone või metoodika muutmist. Osas riikides, kus on elektrihinna andmetega olnud sarnasid probleeme nagu Eestis, on tehtud tarbijahinnaindeksis ühekordne muudatus, mis on toonud alla vahepeal liiga kõrgeks kerkinud alusindeksi taseme. Ka Eestis oleks mõistlik selline parandus ära teha. Hea meel on tõdeda, et statistikaamet kaalub seda sammu. Mida kiiremini ümberhindlus teha, seda parem.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski kommentaar:
Statistikaamet tegeleb praegu analüüsiga, mille tulemusena plaanime kasutusele võtta uue elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said meile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus. Varem tuli mõningaid elektrihinna komponente määrata mudelite abil, kuna tegelikud hinnaandmed puudusid. Uue metoodika kasutusele võtmisega viiakse tõenäoliselt läbi indeksi tasemekorrektuur (nagu tehti Soomes ja Hollandis aastal 2023). Esmaseid andmeanalüüsi tulemusi ootame lähikuudel. Nende põhjal valmib uus mudel, mis võetakse kasutusele 2026. aastast.
Oleme analüüsi käigus teinud tihedalt koostööd ka Eesti Panga ökonomistidega, kuid täpse hinnangu artiklis viidatud arvutuskäikudele saame anda alles pärast meie analüüsi valmimist. Üldjuhul ei saa riikliku statistika puhul järske kannapöördeid teha. Kui saame kasutusele võtta uued andmeallikad või metoodikad, siis peame need eelnevalt põhjalikult läbi katsetama ja kõrvutama olemasolevate allikate ja metoodikatega saadud tulemustega. Seetõttu võtab kogu protsess rohkem aega, kui me kõik eelistaks.
