1.aprillil jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus täiendab ja muudab korraga sotsiaalhoolekande seadust, perehüvitiste seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust ning riigilõivu seadust. Kuigi seaduse muutmise seadus sisaldab endas vaid viit sätet, on tegemist sisukate ning varasemat praktikat muutvate uute regulatsioonidega. 

Rohkem kui aasta väldanud koroonapandeemia on suuremal või vähemal määral puudutanud kindlasti iga ettevõtjat. Kahtlemata on riigis levinud olukord seejuures oluliselt mõjutanud ka töösuhteid – teatud sektorites on tööjõuvajadus vähenenud, teistes aga suurenenud; samuti on valdkondasid, kus tööjõuvajadus on jäänud sarnaseks varasemaga, kuid töö iseloom ja töötajalt oodatav panus on ümber kujunenud.

Sotsiaalministeerium sõlmis eile hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist.

Olin graafikujärgselt 2. aprillil ehk riigipühal tööl. Tööandja väidab müüd, et ta ei pea selle eest kahekordset töötasu maksma, sest meil on töölepingus kokku lepitud, et riigipühal töötamise tasu sisaldub juba töötasus. Kas tal on õigus või peaks tööandja riigipühal töötamise eest ikkagi kahekordset töötasu maksma? 

Olen lugenud, et ainult töölepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole võimalik. Juhatuse liikmega, kes on ka osanik, on sõlmitud tööleping kirjalikult ja ta teeb oma tööd spetsialistina töölepingu alusel nagu teised töötajad firmas. TÖR-is on tema töötamine vormistatud nagu tööleping, kuna kirjalikult on sõlmitud TÖÖLEPING ja talle tagatakse sotsiaalsed garantiid nagu teistele töötajatele. Aasta lõpus on plaanis maksta talle ka dividende. Millised on tagajärjed, millised võivad olla probleemid, kui juhatuse liige on vormistatud ainult töölepinguga? Kellel ja mille puhul võivad tekkida probleemid ja vaidlused? Kas võivad tekkida probleemid maksuametiga, kui hakkame maksma dividende ja deklareerima...