Suvi on täies hoos ning paljudes valdkondades on vaja lisatööjõudu. Olgu selleks marjakorjamine või teenindamine välikohvikus – hooajatööde tipphooaeg kestab. Üks on siiski kindel: suve lõpus ei pruugi sellise töö järele enam vajadust olla. Mida peaks aga hooajatööde puhul silmas pidama?

Kas töötaja võib töölepingu seadusest tulenevalt vähemalt 30 päeva ette teatades teha tööandjale avalduse, et näiteks novembrist aprillini on ta vanemapuhkusel iga nädala teisipäeval ja neljapäeval ning töötab iga nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel?

Kas seaduse kohaselt on vanemal õigus olla vanemapuhkusel päevade kaupa ja kas tööandjal on õigus sellises olukorras muuta töötaja tööaega või muid töötingimusi, kui enne vanemapuhkusele jäämist töötas vanem täiskoormusega?

Kas töötajal on nimetatud olukorras õigus olla endiselt täiskoormusega töökohal, nagu ta oli seda enne vanemapuhkusele jäämist, ja võtta vanemapuhkuse päevi? 

Tarkusepäeval, 1. septembril jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis reguleerivad alaealiste töötamist. Seadusemuudatuste tulemusel pikeneb koolikohustuse iga seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. Seetõttu laienevad töölepingu seadusest tulenevad alaealiste töölevõtmise erisused senisest suuremale hulgale noortele.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tegi Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale ettepaneku kaaluda praegu kehtiva mudeli järgi (laiendatud kollektiivlepinguna) üleriigilise kohustusliku miinimumpalga kaotamist. Ettepanekut arutatakse nõukoja juulis toimuval istungil. 

Paindliku tööaja kokkulepe annab töötajale ja tööandjale võimaluse kujundada töökorraldust senisest paindlikumalt, võimaldades paremini kohanduda olukordades, kus töömaht ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötaja töövõimalused ja -valmidus erinevad periooditi.