Küsimused-vastused: Maksud

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Meie firma töötaja oli alates 5. septembrist haiguslehel. Arst on pikendanud haiguslehte veel oktoobrikuuks. Töötajale ei ole haiguslehte antud ning raamatupidamisel ei ole alust 4.-8. päevalt (9.-13. september, 5 kalendripäeva) haigushüvitise arvestamiseks ja maksmiseks.

KÜSIMUSED:

1. Millal peab tööandja maksma nende 5 päeva eest, kui haigusleht on pikendatud veel üheks kuuks ning töötaja saab selle haiguslehe alles novembris?


2. Kas oleks vaja maksta sotsiaalmaksu miinimumilt, kui töötaja oli terve kuu haiguslehel?


3. Kui sotsiaalmaksu sel juhul ei maksta, millele peab viitama TSD lisas 1?

Firma omanikud loovad sel aastal uues tegevusharus tegutsemiseks uue ettevõtte (OÜ).
Sel ettevõttel ei ole kaupade ostuks raha, kuid tegutsev ettevõtte saab seda ostu sooritada oma vahendite arvelt.

Küsimus:

1. Kas seotud osapoolte vahel tuleb tingimata sõlmida laenuleping ning arvestades  turu intressimäära, saab arvel märkida, et maksjaks on teine firma?

Kas raha tagastatakse juba tegutsevale firmale pärast kauba eest maksmist? Kuidas leida see %?

2. Või veelgi lihtsamalt, kui kaupa ostab sisse praegu tegutsev ettevõtte, kas ta peab ostetud kauba uuele firmale müüma sama hinna eest ning tehingut jätkab juba uus firma?

3. Kas kirjeldatud olukordades tekib maksurisk?


Varem ei ole mul olnud tegemist elatisega (arvutamine, maksud jne). Kuidas arvutada elatist töötajale, kes maksab seda kohtu otsuse järgi otse oma abikaasa arvele? Kas elatis, mida saab abikaasa, kuulub maksustamisele, kui maksekorralduse selgituse osas on kirjutatud „elatis“?  

Mittetulundusühingus on kuus juhatuse liiget. Palun öelge, kas saab mitmele juhatuse liikmele maksta isikliku sõiduauto kompensatsiooni töösõitude tarbeks igaühele summas 1000 krooni?

Ütelge, palun, kuidas õigesti arvutada amortisatsiooni, kui kasutatakse väheneva jäägi meetodit?  

Algmaksumus                    20 000 krooni
Aasta amortisatsiooninorm  20%

1.    variant
Kuu           Jääkmaksumus        %         Amortisatsioonisumma
Jaanuar       20 000,00              20%       333,33
Veebruar     19 666,67              20%       327,78
Märts          19 338,89              20%       322,31
Aprill           19 016,57              20%       316,94  
Mai             18 699,63              20%       311,66

2.variant
Aasta          Jääkmaksumus         %      Amortisatsioonisumma
2009           20 000                  20%      4000
2010           16 000                  20%      3200

Millised maksuriskid tekivad töös madala maksumääraga aladel registreeritud ettevõtetega? Partnerid võivad olla nii teenuse saajateks meie poolt kui ka tarnijateks (tegevus: vahendus/agendilepingud) .

Millele tuleb tähelepanu pöörata arvete saamisel ja koostamisel? Kahjuks on selle küsimuse kohta liiga vähe infot.

Eesti maksukohustuslasest firma osutab ehitusteenuseid Soomes, Rootsis ja Norras. Arved esitatakse vahetult nende riikide maksukohustuslastest firmadele.

Mis juhtub käibemaksuga, kui:

  • mitte registreeruda käibemaksu suhtes EL-i riikides
  • registreeruda seal.

Norrat tuleks eraldi vaadelda.
Kui nende teenuste arved on esitatud füüsilisele isikule või mittemaksukohustuslasele?

Palun vastake, kas järgmises situatsioonis maksustatakse tulu:
mitteresident (Venemaa), Eestis registreeritud firma omanik ja ühtlasi juhatuse liige, sõlmis selle firmaga töölepingu töötamiseks kehtestatud kuupalgaga direktori ametis. Töökoht on Venemaa, s.o. teenust osutatakse väljaspool Eestit. Ta arvab, et tulumaksuseaduse paragrahvi 29 kohaselt ei pea ta deklareerima oma tulu Eestis. Mul on raske talle kvalifitseeritult tõestada, et tal ei ole õigus.

Valitsuse määruse (14.06.2006) nr.164 § 1, lõige 3 järgi on isiklik sõiduauto töötaja kasutuses olev sõiduk. Kas tõesti on õige väide, et töötaja, kellel makstakse sõiduki hüvitist , peab olema sõiduki tehnilises passis kirjas omanikuna või vastutava kasutajana (näiteks kui omanik on liisingfirma)? Kui oled aga tehnilises passis kirjas kasutajana , ei ole õigust saada auto hüvitist, isegi siis mitte, kui oled kijutanud tööandjale kirja, kus kinnitad, et teine füüsiline isik ei saa sõiduki eest hüvitist (ka muidugi see kiri, et teine tööandja ei makse selle sõiduki eest hüvitist).
Palun ütelge, kuidas raamatupidamisarvestuses korrektselt kajastada Espresso kohviautomaadi ostu,  samuti joogivee soetamist (~ 100 kr kuus) ja joogiveeaparaadi renditasu (~ 225 kr kuus)?
Millised maksuriskid võivad tekkida? 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes