TRK 1140x140 ee gif
Küsimused-vastused: Maksud

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Palun ütelge, kuidas raamatupidamisarvestuses korrektselt kajastada Espresso kohviautomaadi ostu,  samuti joogivee soetamist (~ 100 kr kuus) ja joogiveeaparaadi renditasu (~ 225 kr kuus)?
Millised maksuriskid võivad tekkida? 

Küprose firma esitas Eesti firmale  (VAT number olemas) arve kauba toimetamise kohta  USA-st Aserbaidюaani. Küprose firmal ei ole VAT numbrit (ei ole käibemaksukohustuslane). Kus tekib teenusekäive ja millised maksukohustused tekivad Eesti firmal?


Eesti ettevõte tegeleb klientide otsimisega Venemaal Ameerika Ühendriikide maaklerifirma jaoks. Otsinguid tehakse Interneti kaudu. Tehtud töö -  uute klientide kaasamise - eest maksab Ameerika firma regulaarselt rahalist hüvitist, mis on sisuliselt Eesti firma teenusekäive. Kas see tegevus kuulub maksustamisele?

Juhul, kui see tegevus kuulub maksustamisele, kas siis üle 250 000 krooni ulatuva käibe puhul tekib sellel firmal kohustus  registreerida end käibemaksukohustuslasena?

Ettevõtte (söeterminal) põhitegevus seisneb teenuste osutamises  söe ümberlaadimisel (laevadele laadimine). Teenust osutatakse teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele . Seda teenust maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga (KMS § 15 lg 4 p 3 „Sadamateenus, mis on vahetult seotud rahvusvahelistes vetes liikuva laeva teenindamisega“).

Viimase laadimise ajal osutati laevale remonditeenust. Arve on vaja esitada vahendusfirmale, mis on registreeritud Eestis ning on käibemaksukohustuslane.

Küsimus: kas mainitud teenus kuulub nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatavasse käibesse vastavalt käibemaksuseaduse  § 15 lg 4 p 6 ( rahvusvahelistes vetes liikuva laeva remont, teenindamine, prahtimine, rentimine või kasutamine)?

 

Kas maksukohustuslasest Eesti ettevõttel tekib käibemaksukohustus järgmistel juhtudel:
1. Teenus (registreerimine jne) ostetakse väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist (Belize, Hongkong jne)
2. Sama teenus müüakse edasi:

  • EL-i firmale, millel on number VAT
  • firmale, mis ei ole EL-i riigist.
Eesti firma on sisuliselt selle teenuse edasimüüja.

 

 

 



Firmajuhil on sõlmitud firmaga mitteeluhoone rendi leping. Firmajuht on selle hoone omanik füüsilise isikuna ja ühtaegu mainitud firma omanik. 2009. aasta jooksul deklareeriti hoone renditulu koodiga 02, millele vastavalt maksti rendisummalt tulumaksu. Missugused rendi maksmisega seotud maksukoormused firmal veel tekivad? Mida peavad aastaaruandes näitama seotud isikud?

Kas isikliku sõiduauto sõiduarvestuseta kasutamise eest makstava hüvitise summa on rangelt reglementeeritud (1000 krooni) või see summa võib ka muutuda – 500, 800…?

Kuidas arvestada sotsiaalmaksu, kui inimene on tööl osalise ajaga (17.30–20.00 esmaspäev–reede) ning tema alaline töökoht on teises ettevõttes?

Kas seadusandlikes aktides on määratud mõiste “KÜLALINE”. Küsimus puudutab kulusid, mis on seotud külaliste vastuvõtuga. Kas “külaline” võib olla samast linnast mis vastuvõttev firma? Sellele vastavalt ka kulud: sõidud, toitlustus ja kultuuriüritused.

Eesti firma (VAT) saab Itaalia tarnijalt  (VAT)  EXW  kaupa, toimetab  kauba Hollandisse  ja ekspordib selle Hollandist kolmandasse riiki.

Itaalia tarnija kajastas tehingu ühendusesisese käibena. Samas Eestisse  kaup ei tulnud, mistõttu Eesti firma ühendusesisest soetamist ei deklareerinud.

Maksu – ja Tolliameti  andmebaasis on Eesti firmal  kauba ühendusesisene  soetus.
Kuidas sellisel juhul deklareerida soetust?

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes