Kui mullu toimus politsei- ja piirivalveameti statistika alusel aasta esimese nelja kuuga 135 telefonipettuse juhtumit kogukahjuga ligi 750 000 eurot, siis tänavu on samal perioodil toimunud 243 juhtumit kogukahjuga 1,6 miljonit eurot. See tähendab, et mõlemad näitajad on ligi kahekordistunud.
Pangapettused muutuvad visuaalselt aina usutavamaks
Petuskeeme on mitmesuguseid ning tehisintellekti kiire areng muudab õngitsuskatsed üha realistlikumaks. Luminori küberturbejuht Veiko Kiige sõnul on märgata ka panka jäljendavate libalehtede levikut. „Praegu levivad kelmide õngitsuskirjad, mis suunavad inimesi Luminori libalehtedele. Samuti on sagenenud võltsreklaamid,“ ütles Kiik.
Ta nentis, et inimesed jõuavad libalehtedele mitmel erineval moel. Ühe sagedasema näite kohaselt saab klient e-kirja või sõnumi, mille sisuks on näiteks palve turvavärskenduse tegemiseks või kontaktandmete uuendamiseks.
„Kuna ka pank saadab klientidele e-kirju, ei ole kelmide jaoks keeruline saata visuaalselt sarnaseid teateid. Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige saatjale ja linkidele, kuhu klõpsata soovitatakse. Ohumärgiks on olukord, kus nõutakse kiiret tegutsemist – näiteks sisaldab sõnum linki, millele tuleks kohe vajutada,“ rõhutas Kiik.
Ta selgitas, et kui kirja saaja klikib lingile ja jõuab panga nägu kandvale veebilehele, võib see välja näha peaaegu identne ehtsa Luminori kodulehega. Siiski tuleks alati kontrollida veebiaadressi – see erineb ehtsast aadressist mingil moel. Lisaks on võltslehtedel sageli piiratud funktsionaalsus: näiteks ei pruugi menüü töötada või kõik nupud ei ole aktiivsed.
„Isegi kui e-kiri suunab justkui otse internetipanka, soovitan kontole siseneda vaid läbi mobiilirakenduse või sisestades panga veebiaadressi käsitsi brauseri aadressireale. Kahtluse korral tasub kindlasti pangaga ühendust võtta ja üle küsida, kas sõnum on päriselt panga saadetud,“ toonitas Kiik.
