Kui inimesed peaksid kuueks kuuks töölt kõrvale jääma, ei suudaks 25 protsenti uuringus osalejatest katta oma igakuiseid finantskohustusi nagu laenud, liisingud ja muud püsikulud. Enesekindlalt tunneb end vaid 14 protsenti vastanutest – neil on piisavalt sääste, et tulla töövõimetuslehel olles poole aasta jooksul toime. 30 protsenti usub, et saaks pikema töövõimetusperioodi korral tõenäoliselt hakkama, samas kui 31 protsenti tunnistab, et see oleks neile keeruline.
Naised ja 40ndates eestlased on kõige haavatavamad
Lätis ja Leedus on olukord küll veidi parem, kuid ka lõunanaabrite seis pole kiita – kuueks kuuks haiguslehele jäädes ei suudaks oma finantskohustusi katta 22 protsenti lätlastest ja 14 protsenti leedukatest. Uuringu andmetel tunneks end pooleaastase töövõimetusperioodi korral kindlalt 17 protsenti lätlastest ja 28 protsenti leedukatest.
Kõigis kolmes riigis ilmnes uuringust, et naised tunnevad end majanduslikult oluliselt vähem kindlustatuna kui mehed. Kõige suurem sooline lõhe on Eestis – vaid 11 protsenti Eesti naistest usub, et suudaks pooleaastase töövõimetuslehe korral katta oma igakuised kulud, samas kui meestest peab end selleks suuteliseks 17 protsenti vastanutest.
Vanuseliselt tunnevad ennast kõige ebakindlamalt 40–49-aastased eestimaalased, kellest 66 protsenti vastas, et ei saaks kuuekuulise töövõimetuse korral oma finantskohustusi täidetud. Lätis ja Leedus on kõige haavatavamad aga noored vanuses 18–29, kellest samuti üle poole ei tuleks oma rahaliste kohustustega toime.
Paljud ei ole mõelnud, kuidas pikema töövõimetuse korral toime tulla
„Paljud inimesed loodavad heale õnnele ja usuvad, et nendega õnnetusi ei juhtu. Tõsiasi on aga see, et keegi meist pole nende eest päriselt kaitstud. Seepärast on oluline enda jaoks läbi mõelda, kuidas tulla toime, kui tuleb pikemaks ajaks töölt eemale jääda,” ütles ERGO õnnetusjuhtumikindlustuse portfelli juht Alice Karula.
Ta lisas, et isegi pealtnäha lihtsast õnnetusest taastumine võib võtta oodatust kauem aega. „Aiatööde käigus redelilt kukkumine ja jala jäämine raudukse vahele on vaid mõned näited õnnetustest, mille tõttu inimesed on pidanud pikemaks ajaks töölt eemale jääma.“
Pikaajalise töövõimetuse korral loodaks ligi 40 protsenti eestlastest oma pere või lähedaste toetusele. Sama suur osa kasutaks selleks oma sääste. Laenu kaaluks kuus protsenti vastanutest, kuid 24 protsenti tunnistas, et nad pole isegi mõelnud, kuidas sellises olukorras toime tulla. Vaid 22 protsenti küsitletutest omab õnnetusjuhtumikindlustust, mis tagab neile töövõimetuse ajal tavapärase sissetuleku.
Võrdluseks: Lätis usub 37 protsenti inimestest, et nad saaksid toetuda perele või lähedastele, ja 41 protsenti kasutaks oma sääste. Õnnetusjuhtumikindlustus on seal 27 protsendil vastanutest. Leedus arvab üle poole ehk 53 protsenti elanikest, et neil on piisavalt sääste, et pikaajalise töövõimetuse korral oma rahaliste kohustustega toime tulla, ning koguni 35 protsenti omab õnnetusjuhtumikindlustust.
„Eestlaste teadlikkus oma tervise kindlustamise vajalikkusest on küll tasapisi kasvamas, kuid arenguruumi on veel palju,” tõdes Karula.
„Kuigi paljud loodavad pere toetusele või isiklikele säästudele, ei pruugi neist ootamatutes olukordades piisata. Õnnetusjuhtumikindlustus annab kindlama tunde, sest inimene teab, et pikaajalise töövõimetuse korral aitab kindlustushüvitis säilitada harjumuspärase sissetuleku.”
ERGO kindlustuse tellitud uuring tehti 2025. aasta teises kvartalis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku osales uuringus igast Balti riigist 1000 elanikku vanuses 18–74.
