TLT ostis mullu hankega kaks rattamaja, makstes kummagi eest umbes 9500 eurot ning tänavu ühe rattamaja hinnaga ligi 12 000 eurot, kirjutab Postimees.
Sisekontrolör soovitab rattamajade hanke tingimused kriitiliselt üle vaadata
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (KEKO) hankel, mis on praegu hindamisfaasis, võib ühe rattamaja hinnaks kujuneda 55 000 eurot; koos ameti kõikide kuludega tõuseks see 56 000 euroni. Tallinna sisekontrolör Kaur Siruli küsis esmaspäeva hommikul saadetud kirjas hankespetsialistidelt, kas selline hind vastab tõele.
„Kui võtta aluseks odavaim pakkumus, siis kujuneb ühe rattamaja maksumuseks koos kõigi ameti kuludega ligi 56 000 eurot,“ vastati KEKOst.
Selle peale soovitas Siruli hankega mitte edasi minna. „Rattamajad maksavad enamasti 10 000 euro kandis (pluss-miinus mõni tuhat). Kui midagi veel juurde soovida või on vaja lisatöid, siis ehk tuleks hinnaks 20 000 eurot.
„Mina ei ole jõudnud hanke tingimustega üksikasjalikult tutvuda, kuid küsimus on selles, mida on hankes täpselt nõutud või tellitud, et see hinna niivõrd üles viib – ja kas see on ka õigustatud?
Teisisõnu: kas 30–40 tuhat eurot suurem kulu rattamaja kohta toob maksumaksjale ka vastavas proportsioonis arusaadavat lisandväärtust? Ma kardan, et teil ei ole sellele anda lühikest ja selget vastust – sellist, mis oleks ka avalikus kommunikatsioonis kergesti mõistetav,“ kirjutas sisekontrolör hanke läbiviijatele.
„Lõppkokkuvõttes on see juhtimisotsus, kuid ma julgen soovitada kaaluda selle hankega mitte edasi minna ning vaadata üle, kas ja kui palju oleks võimalik hanketingimusi lihtsustada, et pakkumised jõuaksid tagasi „tavalisse suurusjärku“,“ lõpetas Siruli oma kirja.
Rattamajade hind toob avalikkuse ette poliitilise vastasseisu
Järgmise kirja saatis kolleegidele abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, kelle vastutada on kõik KEKOs toimuv.
„Rattamajad läksid kallimaks, kuna KEKO hinnangul mõjutasid hinda kaks peamist tegurit:
1) hankes oli seatud lühike tähtaeg, et rattamajad saaksid valmis sügiseks – tähtaeg on oktoobri algus. See on olnud teadlik prioriteet;
2) nõuti BIM-i ehk digitaalse ehitusmudeli kasutamist, et lahendus oleks täpne ja tänapäevane.“
„Pidasime eelmisel nädalal kaks põhjalikku koosolekut sel teemal KEKOs, konsulteerisin ka linna peaarhitektiga rattamajade vajaduse osas. Alternatiive oli kaks: kas teeme uue hanke ja rattamajad valmivad 2026 (kui uus linnavalitsus neid maha ei kriipsuta) või ehitatakse kallimalt ja praegu. Me säästsime Peterburi tee hankelt üle 4 miljoni euro. Tegin vastutava valdkonna abilinnapeana otsuse rajada rattamajad kallimast hinnast hoolimata, et järgida koalitsioonilepet („Rajame ühistranspordisõlmedesse rattamajad“),“ lisas ta.
Selle peale haaras teiba Pere põline oponent, transpordivaldkonda kureeriv abilinnapea Kristjan Järvan.
Järvan kirjutas siselistis nii:
„Abilinnapea Pere kirjas on paraku mitmed tegevused ja väärtushoiakud, mida ma linnavalitsuse liikmena heaks kiita ei saa. Maksta rattamajade eest 5 korda üle turuhinna ainult selle pärast, et need valimisteks valmis saaks, on sõge maksumaksja raha raiskamine!
Miks KEKO rattamajadega siis varem ei tegelenud? Ei ole ka mitte mingi probleem praegune hange tühistada ja uue hankega panna täitmiseks pikem tähtaeg. Valimisteni on aega – jõuab veel hanke teha ja võitjaga lepingu sõlmida, kus rattamaja ei maksaks 5 korda turuhinnast rohkem. Sama raha eest saaks 5 korda rohkem rattamaju. Abilinnapea mure, et uus linnavalitsus need maha kriipsutaks olukorras, kus uue hanke võitjaga leping on juba sõlmitud, on alusetu. Ainuke muutuja, mille eest maksumaksja peab praegu 5 korda rohkem maksma on see, et abilinnapea Pere saaks enne valimisi linti lõigata.
Kui probleemiks on olnud õigete hanketingimuste ettevalmistus, siis küsige TLT käest. Eelmisel aastal hankis TLT kaks rattamaja hinnaga 9550 eurot tükk ja käesoleval aastal ühe rattamaja, mille hinnaks kujunes 11 960 eurot. Seega KEKO hankes olev 56 000 eurot ühe rattamajakohta on 5 korda üle turuhinna. Siinkohal rõhutan, et TLT on juba võtnud KEKO-lt üle tänavavalgustuse ning tõenäoliselt ka ühistranspordi infrastruktuuri projektide ehituse (käesoleval aastal Teelise seisuplats). Seda, et TLT võtaks kogu KEKO töö üle, ma kindlasti ei toeta.
Samuti on tähelepanuväärne, et abilinnapea Pere tunnistab oma kirjas, et sekkus hankesse ja andis ise korralduse maksta 5 korda rohkem rattamaja eest. Kui varem on Pere meediale väitnud, et tema hangetesse ei sekku ja tema allkirjaga asju ei tehta, siis nüüd on selge, et see on olnud häma.
Mis puudutab Peterburi mnt rekonstrueerimist, siis selle projekti algne hinnastamine oligi KEKO töö. Kui algne hinnastamine on ebaprofessionaalselt tehtud ja hiljem selgub, et kulub 4 miljonit eurot vähem, siis tegemist ei ole raha säästmisega, vaid iseenda kehvasti tehtud töö parandamisega. Kui aga avalikust turuhinnast 5 korda kallimalt rattamaju osta, siis see on otsene raha raiskamine. Ma isegi ei hakka pikemalt tähelepanu pöörama sellele, et aasta tagasi lubas abilinnapea Pere, et Peterburi mnt rekonstrueerimine algab 2024. aasta oktoobris. Paraku pole tööga endiselt veel alustatud.
Eelnevast lähtuvalt toetan vägagi sisekontrolli ettepanekut abilinnapea Pere poolt juhitud hange ebaõnnestunuks kuulutada ja teha uus hange, kus maksumaksja ei peaks maksma 5 korda kallimat hinda, et abilinnapea saaks linti lõigata.
Kuna abilinnapea Pere on tunnistanud, et ta sekkub hangetesse, siis sooviksin hr Tarmakult ja hr Udamilt selgeid vastuseid – kas ja mil määral oli ka välikäimlate ja pinkide hangete sisu ja/või korraldamine/katkestamine abilinnapea Perega koordineeritud? Need on olulised küsimused ka kriminaalmenetluse raames. Paraku peab tõdema, et KEKO on abilinnapea Pere all kukkunud juhtimiskriisi – see vajab kogu koalitsiooni tähelepanu.“
Pere viitab strateegilistele eesmärkidele ja eelnevatele hinnavõrdlustele
Pere sekkumist hangetesse tunnistab ühes kirjas ka KEKO juhataja Jaan Tarmak: „Meie objektide planeerimise komisjonis toimus sellel teemal kaks arutelu, kus kõlas nii poolt- kui ka vastuargumente ning jagunesid ka hääled mõlemale poole. Lõpliku otsuse tegi – nagu sellistes olukordades tavaks – abilinnapea, lähtudes poliitilistest valikutest.“
Pere üks väide oli see, et hanke muudab kalliks mudelprojekteerimise ehk BIMi kasutamise nõue. Postimees konsulteeris selles osas ühe suurte kogemustega ehitusinseneriga, kes soovis jääda anonüümseks. Inseneri sõnul muudab BIMi kasutamise nõue hanke loomulikult kallimaks.
„Kas nüüd just viis korda, aga kaks-kolm korda kindlasti. Peale selle tõrjub see hankelt kõrvale väiksemad firmad. BIM on nimelt selline asi, et esiteks on selle tarkvara kallis, teiseks peavad selle kasutamiseks palgal olema eraldi inimesed, kes ainult BIMi ehk mudelprojekteerimisega tegelevadki. See on väikestele firmadele aga liigne kulu,“ selgitas insener.
Ta lisas, et rattamajade puhul, mis on sisuliselt lihtsalt lukustatavad kuurid või hoiuruumid, ei ole BIMi kasutamise nõue kuidagi põhjendatud.
Pärtel-Peeter Pere rääkis Postimehele, et kuna kõik kolm rattamajade pakkumust olid väga sarnases suurusjärgus, näitab see, et tegemist on turuhinnaga.
Pere kommentaar:
„Hankes oli 9 rattamaja rajamine, st ühe hinnaks kujuneb ligi 55 407 eurot. Ühes rattamajas on ette nähtud parkimiskohti 24 rattale, st ühe koha hind on umbes 2308 eurot. Lastekodu tn ehituse käigus on rajamisel varjualused, kus üks rattaparkimiskoht maksab ligi 1449 eurot. Tondi tn projektis rajati samuti varjualune, kus ühe rattaparkimiskoha hind oli umbes 1003 eurot.
Projektijuhtide töölaud on meil maksimumini täis ning selle hanke puhul oligi arvestatud, et nende rajamiseks piisab poolest ehitushooajast. Me säästsime Peterburi tee hankelt üle 4 miljoni euro.
Miks on oktoobriks vaja valmis saada? Selleks, et järgida koalitsioonilepet („Rajame ühistranspordisõlmedesse rattamajad“).
Miks?
Lähtusin linna arengustrateegiast „Tallinn 2035“ arengukavast „Säästva linnaliikuvuse kava 2035“ ning „Tallinna kliimakavast 2050“. Konsulteerisin ametiga, linna peaarhitektiga. Strateegiline eesmärk on vähendada ummikuid, rattaliikluse suurem osakaal aitab vältida ummikuid tulevikus, kui rajame rattataristut – see on elementaarne modaaljaotuse küsimus.
Lahendame ühistranspordisõlmede juures turvalise ja ilmastikukindla rattaparkimise probleemi.
BIM-nõudeid ehk digitaalset ehitusinfot oleme lisamas kogu linna ehitistele, et tulevikus oleks parem ja efektiivsem seda andmepõhiselt hallata. Tallinnal on puudulikud andmed nii kõnniteede, tehnovõrkude, linnamööbli ja muu kohta. Uut süsteemi ehitades tahame seda teha tänapäevaste mudelite põhiselt.“
