Mais kasvasid hinnad võrreldes aprilliga 0,15 protsenti. Sesoonselt korrigeerituna aga 2,6 protsenti, sest tavapäraselt mais hinnad veidi alanevad. Aastases võrdluses kiirenes hinnatõus 4,6 protsendini – möödunud aasta mais jäid hinnad aprilliga võrreldes sisuliselt muutumatuks.
Käibemaksutõus survestab hindu, ostujõud kannatab
Kui aprillis kasvasid hinnad kuuga enam kui protsendi ja oli näha mitmeid ühekordseid hinnahüppeid, siis maiks oodati hinnataseme normaliseerumist. Maikuu tagasihoidlik kasv seda osaliselt kinnitab – hinnalangust ei tulnud, mis tähendab, et muud hinnad pidid tõusma. Hinnanguliselt kasvasid mais taas eelkõige toiduhinnad.
Hinnakasv jätkub ka juunis. Kuna 1. juulist tõuseb käibemaks 22 protsendilt 24 protsendile, põhjustab see hindade kasvu umbes 1,7 protsendi võrra. Peamine mõju avaldub küll juuli näitajates, kuid osa hindadest kohandatakse juba varem ning mõni hinnatõus jõuab tarbijateni alles hiljem.
Aasta tervikuna ootab ees ligi 5-protsendiline hinnatõus. Arvestades tulumaksu suurenemist ja ligikaudu 6-protsendilist palgatõusu, on see hinnakasv Eesti jaoks liiga kiire. See vähendab inimeste ostujõudu ja nõrgestab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet.
