Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava vooru kogueelarve on seekord 80 miljonit eurot ning uus voor on suunatud elamutele, kus on suuremad energiakulud.
Rekonstrueerimistoetuste vooru eelarve jaguneb kolme sihtrühma vahel
Korteriühistutel on EISile taotluse esitamiseks aega 30 päeva. „Taotluse esitamisega pole kiiret, kõik 15. oktoobrini esitatud taotlused võtame vastu ja vaatame läbi, viimasel päeval tulnud taotlus on samaväärne esimesel päeval esitatud taotlusega,“ ütles EISi korterelamute toetuste juht Taniel Vain.
Vooru eelarve jaguneb kolme sihtrühma vahel: korterelamute suuruste põhine, muinsuskaitseliste korterelamute ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarve. Taotlusi mitmesse eelarvesse esitada rahastuse tõenäosuse suurendamiseks pole mõtet, sest arvesse läheb ainult viimasena esitatud taotlus.
Kortermaja suuruse põhises eelarves on kokku 65 miljonit eurot, millest väikestele korterelamutele (3–17 korterit) on mõeldud 10 miljonit, keskmistele (18–59 korterit) 25 miljonit ja suurtele (60 ja enam korterit) 30 miljonit eurot.
Naabruskonnapõhiseks rekonstrueerimiseks on 10 miljonit ning muinsuskaitse all olevate elamute kordategemiseks 5 miljonit eurot.
„Juhin tähelepanu, et kui eelmine kord said kultuuriväärtuslike hoonete eelarvest toetust ka miljööaladel asuvad korterelamud, siis seekord on toetus suunatud ainult muinsuskaitsealuste majade kordategemiseks,“ selgitas Vain.
Rahastamise pingereas saavad kõigi eelarvete puhul ettepoole nende ühistute taotlused, mille majal on suurem energiakasutus hoone köetava pinna ruutmeetri kohta.
Toetuse aluseks on kehtiv energiamärgis
Energiakasutuse andmed võetakse hoone energiamärgiselt. Kõik toetusest huvitatud korteriühistud saavad juba praegu üle kontrollida oma maja energiamärgise olemasolu ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise ajal kehtivad ja korrektsed. Kui kehtivat energiamärgist pole, tuleks see tellida energiatõhususe spetsialisti või energiaaudiitori kutsetunnistust omavalt isikult.
Eelmiste voorudega on sarnased tavarenoveerimise toetusmäärad, mis on olenevalt kortermaja asukohast ja töödest 30–50 protsenti. Samuti on nagu eelmisteski voorudes toetusmäär kõrgem madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades, väikeste ja muinsuskaitseliste elamute renoveerimisel, lifti ehitamisel ning tehaselisel rekonstrueerimisel.
Taotlemishuvilistel ühistutel tasub vaadata ka uut veebilehte kodudkorda.ee, mis koondab ühte kohta kogu vajaliku info elamute renoveerimiseks, et muuta see lihtsamaks, selgemaks ja paremini planeeritavaks.
Portaal on mõeldud kolmele peamisele sihtrühmale – korteriühistutele, spetsialistidele ja ka eramajade omanikele, aidates neil orienteeruda toetustes, seadustes, tööriistades, nõuannetes ja praktilistes kogemuslugudes. Portaalis saab tutvuda ka sündmuste kalendriga, kus on kirjas koolitused, infopäevad ja nõustamised.
Rahastusotsuseid esitatud toetuse taotlustele on oodata alates 2026. aasta jaanuarist. Seejärel saavad rahastuse saanud ühistud korraldada ehitushanke ning esimesed kordatehtud majad, mis saavad rahastuse tänavusest voorust, peaksid valmima tuleva aasta lõpus.
Eelmisest ehk 2024. aasta oktoobris avatud voorust saavad veel taotleda Põlva, Ida-Viru, Hiiu- ja Saaremaa ühistud. Lisaks on eelmises voorus vabu vahendeid suurte majade eelarves. Voor on avatud 1. oktoobrini ning võimalike sellest vabanevate vahendite üle otsustab kliimaministeerium.
