Selle aasta esimeses kvartalis ületas hoonete ehitusmaht Eestis eelmise aasta neljanda kvartali taseme 1,9 protsendi võrra ning mulluse esimese kvartali mahtu lausa 14 protsenti. See vastab ligikaudu 2023. aasta teise kvartali või 2017. aasta lõpu tasemele.
Rajatiste mahud langevad ja korterite müük on visa
Uusküla sõnul on vahepeal Eestis kasvanud rajatiste ehitus, kuid hoolimata Rail Balticu töödest on rajatiste ehitusmahud alates 2023. aasta lõpust siiski vähenenud. Kvartalivõrdluses oli langus 18 protsenti ning aastavõrdluses koguni 21,2 protsenti. Veidi parem on olukord rajatiste ehitamisel väljaspool Eestit.
„Hoonete ja rajatiste vastassuunaliste liikumiste tulemusena langes kogu ehitusmaht kvartalivõrdluses 2,2 protsenti ning aastavõrdluses kasvas 3,4 protsenti,“ märkis Uusküla.
Kui kogu majandus hakkas eelmisel aastal taastuma, siis Uusküla sõnul on seda näha ka ehitusturul. „Ehitussektor reageerib majandustsüklile tavaliselt pikema viitajaga kui ülejäänud majandus. Selline suunamuutus koos majanduse taastumisega on pigem üllatav. Majanduse elavnemisega peaksid kasvama ka ehitusmahud. Sel aastal jätkub Rail Balticu ehitus, mis lisab mahtu nii hoonete kui ka rajatiste ehitusele. Lisanduv majanduslik kindlus võiks aidata hoida ehitusmahtusid kõrgel. Samas ei liigu uute korterite müük kuigi kiiresti ning valmis ja müümata korterite arv ei ole vähenemas,“ selgitas Uusküla.
„Kuna pikemas vaates on algamas Ukraina ülesehitus ning ka Skandinaavia ehitusturg on taastumas, siis ehituse hinnad odavnema ei hakka. Samas ei ole lähiajal oodata ka kiiret hinnatõusu. Nafta hinna langus muudab materjalid odavamaks, kuid peamine hinnatõusu allikas on tööjõukulude kasv,“ lisas Uusküla.
