Ühiskond

Pangakelmuste juhtumite arv ja kahjusummade kogumaht on aastaga peaaegu kahekordistunud. Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik selgitab, millised on praegu levinumad petuskeemid ning toob välja ohumärgid, millele tähelepanu pöörata, et mitte kelmuse ohvriks sattuda.

Kolmapäeva pärastlõuna. Kiire. Partnerilt saabub arve – sisu korrektne, kujundus identne. Ainus erinevus? Pangarekvisiidid. Raha liigub. Paar päeva hiljem saabub taas arve, aga tagantjärele tarkus, et tulnuks pangarekvisiitide muutus telefonitsi partneriga üle kinnitada, enam ei aita. Raha on kadunud digitaalsesse musta auku. 

Neljapäev, 27 Veebruar 2025 02:12

Võltsarved – Eesti ettevõtete suurim küberoht

Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) andmetel toimus eelmisel aastal Eestis 6515 mõjuga küberintsidenti, mis on ligi kaks korda rohkem kui 2023. aastal, selgus äsja avaldatud küberturvalisuse aastaraamatust.

Eelmise aasta viimane kvartal tõi küberruumis kaasa ohtlike sündmuste märkimisväärse kasvu ning tõstis aastase sündmuste arvu enam kui 2 miljardini. Enim tõkestati neljandas kvartalis pahavara- ja õngitsusründeid.  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255