„Välispartneritega koostööd alustades tuleb ettevõtjal arvestada võimalike poliitiliste ja majanduslike riskidega, sealhulgas valuutakõikumiste, tarneprobleemide ja rahvusvaheliste maksete eripäradega,“ sõnas Luminori kaubanduse finantseerimise üksuse juht Andriana Koppel. Tema sõnul hindavad ka pangad riigipõhiseid riske ning kõrge riskitasemega piirkondadega seotud maksetele pööratakse automaatselt rohkem tähelepanu.
Kaubanduspartner võib tehingu ohtu seada
Koppel selgitas, et kõrgema korruptsioonitasemega riikidest pärit tarnijatega tehtavad tehingud võivad põhjustada pangas lisakontrolli või järelpärimisi. Ta selgitas, et sellisel juhul peab pank veenduma, miks valiti just see tarnija, milline on äriline eesmärk ning kas klient on olnud oma otsustes kaalutlev ja teadlik.
„Üldjuhul peame sellises olukorras küsima, miks tehingut tehakse, mida ostetakse, kuhu kaup edasi liigub ning kas see on kooskõlas kliendi igapäevase äritegevusega. Samuti uuritakse mõnikord kaubanduspartnerite valiku tagamaid. Need on küsimused, millele iga ettevõtja võiks mõelda juba enne tehingusse asumist,“ märkis Koppel.
Koppel rõhutas, et välismaalt kaupa tellides on väga oluline kontrollida müüja või tarnija tausta, kuid usaldusväärset infot ei pruugi alati ka internetist leida. Koppel möönis, et kui tehing tehakse pangainstrumentide kaudu, võib eeldada, et ettevõtja pank on tarnija tausta juba kontrollinud. „Maksete kiirus sõltub regioonist, kuhu ülekanne tehakse. Palju oleneb ka sellest, kuidas makse liigub ja millises valuutas – kas otse maksjalt saajale või pangalt pangale finantsinstrumendi kaudu. Kindlasti tasub uurida täpset ajakulu just samas rahatsoonis mitte asuvate riikide maksete puhul,“ ütles Koppel ning lisas, et Euroopa Liidu riikidesse tehtavad maksed jõuavad üldjuhul kohale samal päeval, samas kui maksed väljapoole piirkonda võivad aega võtta mitu päeva.
Kuna mõne märksõna tõttu võivad tehingud sattuda automaatsesse kontrolli, siis pangapoolsete lisaküsimuste vältimiseks soovitab Koppel olla makseselgitustes võimalikult täpne. Eriti oluline on jälgida, et tekstis esinev teave oleks võimalikult korrektselt seotud tehingu tegeliku olemusega ning ei sisaldaks näiteks sobimatuid nalju.
„Hoolsuskohustus lasub nii ettevõtjatel kui eraisikutel. Seega on mõistlik lähtuda põhimõttest, et makseselgitus peab olema arusaadav kõigile – olgu see siis pangatöötaja või vanaema,“ nentis ta. Panga tähelepanu võivad äratada ka olukorrad, kus ettevõte tegutseb kindlas sektoris, kuid teeb äkitselt ja suures mahus ebaharilikke oste.
„Juba enne esmase makse tegemist tuleb mõelda sellele, et kõik seonduvad kokkulepped tarnijaga oleksid dokumenteeritud – olgu selleks ostu-müügileping, tellimus, arve või isegi kirjavahetus. Kui makse peaks kinni jääma, annab dokumentatsioon ettevõtjale kindluse ja kaitse võimalike vaidluste korral,“ ütles Koppel.
