04.02.2019 Esmaspäev

Töövõtu-, käsundus- või tööleping: eelised ja puudused

Anne-Jana Prantsuzova, jurist, Donoway Eesti
Anne-Jana Prantsuzova, jurist, Donoway Eesti Crowe DNW

Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.

Töölepingu erisused

Töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) töölepingu alusel tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.

TLS i § 33 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale töötasu kord kuus, kuid poolte kokkuleppel võib tasu maksmiseks määrata ka lühema tähtaja. Seega on tööleping igal juhul tasuline. Käsundus- ja töövõtulepingu puhul selline kohustus puudub. Võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alles töö valmimisest. Käsunduslepingu puhul võib käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu olla määratud kindlate ajavahemike järel või pärast käsundi täitmist (VÕS i § 628 lg 1).

VÕS i § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) osutama käsunduslepingu tingimuste kohaselt teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS i § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS i § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialateadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Seega ei ole käsundus- ja töövõtulepingu puhul käsundisaajal ja/või töövõtjal kohustust alluda käsundiandja ja/või tellija juhistele n-ö igapäevaselt. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja sõltuvus käsundiandjast võrreldes töövõtulepinguga töötajaga suurem, kuna käsundusleping eeldab käsundiandja ja käsundisaaja vahelist suuremat koostööd võrreldes töövõtja ja tellijaga. Töövõtja seevastu täidab lepingu suhteliselt iseseisvalt.

Töövõtu- ja käsunduslepingu erinevus

Töövõtu- ja käsunduslepingul on mitmeid ühisjooni, mis teeb nende eristamise mõnel juhul üsna keeruliseks. Nende kahe lepingu peamine ühisosa on see, et nii töövõtja kui ka käsundisaaja kohustuvad osutama käsundiandjale või tellijale kokkulepitud teenust. Lepingute erinevus seisneb just teenuse olemuses.

Töövõtuleping on suunatud tulemusele. Käsundusleping on suunatud aga töö või teenuse osutamisele (käsundisaaja peab tegutsema eesmärgi saavutamise nimel, kuid ei võlgne käsundiandjale tulemust kui sellist). Kui töövõtulepingus ette nähtud tulemust ei saavutata, on töövõtulepingu puhul tegemist lepingu rikkumisega. Käsunduslepinguga töötades see nii ei ole. Käsunduslepingu puhul ei esine lepingu rikkumist, kui käsundisaaja on käsundi täitnud temalt nõutava hoolsusega; näiteks siis, kui maaklerilepingu puhul ei saavuta maakler kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist, või juhul, kui advokaat kaotab protsessi, ei ole tegemist käsunduslepingu rikkumisega tingimusel, et käsundisaaja täitis oma ülesandeid nõuetekohaselt (VÕS i § 620). Ainus kriteerium töövõtulepingu nõuetekohase täitmise hindamisel on see, kas lepinguga silmas peetud tulemus on saavutatud ja kas see vastab kokkulepitule. Seega on käsunduslepingu puhul oluline teenuse osutamise protsess. Töövõtulepingu puhul on peamine tähelepanu suunatud saavutatavale tulemusele, kusjuures saavutamise protsess ei ole oluline.

Kui tulemuse saavutamise protsessi tahetakse reguleerida ja soovitakse tegevust juhtida, tuleb sõlmida tööleping.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult (TLS i § 4 lg 2). Töövõtu- ja käsundusleping on VÕS i kohaselt üldjuhul vormivaba ehk selle võib sõlmida suuliselt, kirjalikult, e-posti teel jne (eriseadustega on teatud juhtudel töövõtulepingule kehtestatud ka vorminõuded).

Maksustamine sõltub sisust, mitte vormist

Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei sätesta teisiti. Käsundus- ja töövõtulepingule kohaldatakse VÕS-i, töölepingu seadus käsundus- ja töövõtulepingutele ei kehti. Seda muidugi juhul, kui töö vastab käsundus- või töövõtulepingule.

Maksuõiguses – maksukorralduse seaduses (edaspidi – MKS) on tunnustatud majandusliku tõlgendamise reegel. See tähendab, et maksustamise objektiks olevate majandustehingute tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige tehingu majanduslikust sisust, mitte juriidilisest vormist (MKS i §-d 83 ja 84).

Näide

Kahe juriidilise isiku vahel (tellija on reaalne ettevõte; töövõtja töötab ettevõttes üksi) on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt peab töövõtja värvima seinu lepingus nimetatud objektidel (objektide loetelu lepingus täiendatakse). Töövõtja (juhatuse liige) teeb tööd igal tööpäeval kella 9.00–18.00 ja allub tellija juhistele. Tellija maksab iga kuu töövõtja (juriidilise isiku) pangakontole (vastavalt esitatud arvele) fikseeritud tasu. Sel juhul võib maksuamet asuda seisukohale, et lähtudes MKS i § st 84 ei vasta tehingu vorm sisule ja tegemist on füüsilise isikuga sõlmitud töölepinguga, TLS i kohaselt on tellija tegelikult tööandja ja töövõtja on töötaja. Seega tuleks igakuiselt makstavat tasu (fikseeritud tasu) käsitleda töötasuna ning see tuleks kanda töötaja (füüsilise isiku) pangakontole (või kokkuleppel maksta töötajale sularahana) ning ka maksustada seaduse kohaselt.

Töölepingu puhul on oluline meeles pidada, et täistööajaga töötamise korral on seadusega sätestatud kuutasu alammäär ning osalise tööaja puhul on seadusega tagatud tunnitasu alammäär. Alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

Kui käsundus- või töövõtuleping on sõlmitud füüsilise isikuga, kohaldatakse samu maksustamispõhimõtteid mis tavalise töölepingu puhul. Ka tulumaksuvabastuse rakendamiseks tuleb esitada avaldus tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks juriidilisest isikust käsundiandjale või tellijale.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes