Kes tegelikult tegi tööd?
Riigikohus tegi 16. juunil 2020 otsuse haldusasjas 3-18-1612. Lahend on mahukas ning keskendub põhiliselt maksuõigusele. Lisaks maksuõigusele oli kaasuse üks keskseid teemasid küsimus, millal on tööde tegemine omistatav äriühingule. Ka selgitas kohus ebamõistliku menetlusajaga kaasnevaid võimalusi vastutusmenetluses, maksukohustuslase vara realiseerimisega seonduvat ning haldus- või süüteomenetluses kogutud tõendite arvestamist halduskohtumenetluses.
Töövõtu-, käsundus- või tööleping: eelised ja puudused
Ettevõtte juhtkonnal tekib tihti küsimus, milline leping on otstarbekam töövõtjaga sõlmida, kui plaanis on kas ühekordne projekt või ajutised või hooajalised tööd. Mõnikord ei pöörata piisavalt tähelepanu töö sisu ja lepingu vormi kokkusobimatusele, mis võib pärast tööde valmimist põhjustada vaidlusi tööandja ja töövõtja vahel või vigu maksude deklareerimisel.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Rahvusvahelise maksuõiguse väljakutsed kohtupraktika näitel
Grant Thornton Balticu maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve kirjutab Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohtu otsusest, millega tunnistati rahvusvaheliste maksulepingute soodustingimuste ülimuslikkuse mittekehtivus kohaliku tulumaksuseaduse piirangute suhtes kooskõlas olevaks Saksamaa põhiseadusega.
Eesti Maksumaksjate Liidu noppeid värsketest Riigikohtu lahenditest
Maksuameti uus käsitlus: tagastatud maa müügil pärija tulumaksu ei maksa
Kui pärast päritud vara maksustamise korda oluliselt muutnud Riigikohtu otsust nr 3-3-1-97-13 oli Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et otsus ei muuda omandireformi käigus tagastatud maa maksustamist üldse, siis hiljuti on arvamust muudetud. Omandireformi käigus tagastatud maa müügil ei teki tulumaksukohustust sõltumata sellest, kas võõrandaja on isik, kellele maa tagastati, või on tema pärija.
