Kuigi kaugtöö võimaluse pakkumine ja selle kasutamine ei ole viimaste aastatega oluliselt muutunud, on tööandjate ootus töötajaid rohkem kontoris näha järjest tuntavam – seda kinnitavad nii tööandjate kui ka töötajate küsitluse tulemused. 

Kaugtöö võimalused mõjutavad töötajate rahulolu ja hinnangut tööandjale

„Neist töötajatest, kelle töö võimaldab kaugtööd, tunnistas iga neljas, et on viimase aasta jooksul tundnud tööandja survet rohkem kontorist töötada,“ selgitas küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. 

Tööandjad püüavad soodustada kontoris töötamist mõnusa töökeskkonna kujundamisega, samuti jälgitakse kohalkäimise mugavust ja korraldatakse silmast silma üritusi. On aga ka neid organisatsioone, kus on suurendatud kohustuslikke kontoripäevi ja/või vähendatud lubatud kaugtöö päevi, näitavad tööandjate küsitluse tulemused. 

Töötajate rahulolu kaugtöö korraldusega sõltub sellest, kuidas kaugtöö tegemine on reguleeritud. Positiivsema hinnangu kaugtöö korraldusele andsid need vastajad, kelle töökohas saavad töötajad ise otsustada oma töötamise asukoha üle. Kriitilisemad olid töötajad, kelle töökohas kasutatakse kaugtööd erandjuhtudel. Kõige rohkem tekitab rahulolematust see, kui töötaja töö iseloom võimaldab kaugtööd, kuid tööandja ei luba seda. 

Tööelu varjatud stressiallikas

Kadri Seedri sõnul vähendab rahulolu see, kui tööandja püüab muuta kaugtöö reegleid põhjendamatult rangemaks. Pea viiendiku ehk 19 protsendi töötajate küsitluses osalejate hinnangul on kaugtöö korraldus muutunud nende organisatsioonis viimasel ajal jäigemaks. Need töötajad olid ka märksa vähem rahul kaugtöö korraldusega ja andsid oma tööandja mainele oluliselt madalamad hinded võrreldes vastajatega, kelle hinnangul oli kaugtöö korraldus paindlikumaks muutunud või samaks jäänud. 

„Kaugtöö võimaldamine ametikohtadel, mille töö iseloom seda võimaldab, on muutunud pea inimõiguseks ning on oluline otsustuskriteerium tööle kandideerimisel ja töökoha valikul,“ kommenteeris küsitluse tulemusi tööportaali CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler.

„Oluline ei ole niivõrd see, et saaks kindlasti kodus töötada, vaid iseseisvus ja otsustusvabadus oma töö korraldamisel,“ sõnas Grete Adler. 

IKT-vahendite ja -lahenduste kasutamine aitab tööd paremini ja paindlikumalt korraldada, aga need võivad suurendada ka stressiolukordi. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga on mitmeid IKT-vahenditega seotud ebamugavaid olukordi kogetud sagedamini. Näiteks oli e-suhtluskanalitest tulev infomaht väsitav ja raskendas keskendumist või takistasid IKT-lahenduste tõrked tööd. 

Üle kolmandiku töötajatest ehk 37 protsenti on tundnud, et nad peavad kogu aeg kättesaadavad olema, ja enam kui viiendikku ehk 22 protsenti on kurnanud digikanalite kaudu saabuv infomaht.

„Ootus olla kogu aeg kättesaadav suurendab tunnetatavat töökoormust ja stressi ning kahandab töö- ja eraelu tasakaalu. Ootust olla kogu aeg kättesaadav kogevad sagedamini juhid, kes tunnistavad, et tegelevad tööasjadega ka vabal ajal,“ märkis Kadri Seeder. 

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Tööandjate küsitlusele vastas sel kevadel 332 organisatsiooni esindajat, töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 5432 inimest. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.