gif Company 930x140 ee

 

Küsimused-vastused: Maksud

Rubriigis ''Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, raamatupidamise, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

Meie firmale osutas seadmete remonditeenust Läti firmale. Teenus osutati 24. aprillil, olemas on ka vastav akt. Arve väljastati 2. mail. Küsimusele, millal deklareeritakse teenuste käive, vastas Läti firma, et mais. Ma tegingi nii nagu Läti firma ehk deklareerisin pöördmaksustamist maikuu KMD-l. Kas tegin õigesti?

Vastab Tanel Molok, jurist, Advokaadibüroo SORAINEN:

Üks ja sama inimene on osanik kahes ettevõttes, üks ettevõte annab teisele laenu. Missuguse minimaalse aastaintressimäära peaks märkima lepingusse?

Vastab Ivo Vanasaun, Deloitte Advisory:

Meil on olemas kaks teenust: lastehoid, mis ei ole käibemaksuga maksustatav vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p-le 6, ning toitlustusteenus, mille käibemaksumäär on 20%, kui seda osutatakse 1. jaanuarist 2013. Me ei saa jagada sisendkäibemaksu, sest mõlemaid teenuseid osutatakse ühes ruumis ning rendi-, elektri-, vee- ning valvekulud on seotud mõlema teenusega. Kuidas arvutada õiget sisendkäibemaksu proportsiooni ning kas seda tuleb arvutada igakuiselt?

Vastab Liivo Juul, maksuspetsialist, Deloitte Advisory:

01.01.2013 muudeti arve rekvisiite ühendusesiseste tehingute kohta. Kas on vale, kui ikka lisatakse arvele kauba müügi puhul 2006/112 EU Art. 138, teenuse puhul 2006/112 EU Art. 196 ja kolmnurktehingu puhul 2006/112 EU Art. 141? Kui täpselt peab järgima neid rekvisiite? Nüüd peaks lisama viite Eesti käibemaksuseadusele. Kas on vale, kui ikkagi lisada direktiivid?

Vastab Annely Hindriks, maksuspetsialist, Deloitte Advisory:

Kas isikliku sõiduauto kasutamise eest kulu hüvitamine omanikule on õigustatud, kui tegemist on kahe võrdse osanikuga, kui üks abikaasa on ainult poole omanik, juhatusse ei kuulu, küll aga abistab sõiduga?

Vastab Sigrid Polli, maksuspetsialist, Deloitte Advisory:

Ettevõtte juht, kes on ühtlasi ka ettevõtte omanik, hüvitab ettevõttele temaga seotud erisoodustused: trahvi kiiruseületamise ja auto parkimise eest. Kas on siin maksuriske?

Vastab Anneli Hindriks, maksukonsultant, Deloitte Advisory:

Emaettevõte esitab tütarfirmale arveid turuhindadest madalama hinnaga. Tütarfirmal ei ole raha arvete õigeaegseks tasumiseks ja võlg kasvab. Millal tekib vajadus käsitleda tasumata jätmist kui intressita laenu?

Vastab Annely Hindriks, maksukonsultant, Deloitte Advisory:

Kui ma ei eksi, siis esitades arve pöördmaksustamisega teenuse osutamise eest Euroopa Liidus, tuleb märkida viide, st kirjutada juurde sõna "pöördmaksustamine", ning müües kaupu pöördmaksustamisega EL-i riikidesse, tuleb viidata direktiivile ART 138.2006/112/DIR. Kuidas saab ostja eestikeelsest viitest aru, kui me esitame arved inglise keeles?

Vastab Maigi Isotamm, maksuspetsialist, Deloitte Advisory:

Firma kasutab limiitide süsteemi. Näiteks on firma sõiduki kulude (kütus, pesu, parkimine) limiit 150 eurot kuus (ilma käibemaksuta). Töötaja ostab ise kuu jooksul autole kütust, maksab parkimise eest jne. Käibemaksu arvutatakse nendelt kuludelt. Kuu lõpus võrreldakse tegelikke kulutusi ja kulude limiite. Kui limiit on ületatud, peetakse firmajuhi korralduse ja töötaja kirjaliku nõusoleku alusel limiiti ületanud summa kinni töötajale makstavast töötasust. Kinnipeetud summa loetakse töötaja poolt makstavaks trahviks firma raha ebamõistliku kulutamise eest ning kajastatakse muudes tuludes.

Näiteks on tegelikud kulud novembrikuu eest 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja limiit on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Limiiti ületanud summa on 10 eurot ning see oli kinni peetud töötaja töötasust.

Raamatupidamiskanne on: D Töötasu K Trahv.

Tekib küsimus, missugused maksuriskid võivad siin tekkida? Äkki peaks töötajale hoopis arve esitama? Meie näites oleks see 10 eurot + käibemaks 2 eurot = 12 eurot?
Teisest küljest on olnud ka nii, et limiidi ületamine oli töötajal põhjendatud. Kui firmajuht on nõus põhjendusega, siis töötaja töötasust kinni ei peeta. Nagu ma aru saan, ei teki sellisel juhul mingeid maksuriske?

Vastab Annely Hindriks, Deloitte Advisory:

Residendist firma A esitab residendist firmale B arve seadmete eest, mis tarnitakse rahvusvahelistes vetes sõitvale (ehk välisreise tegevale) merelaevale. Kaup ostetakse Taani firmalt Taanist ning saadetakse Itaaliasse merelaeva pardale ehk siis kaupade kohaletoimetamisel ei ületata Eesti piiri. Kas sellist tehingut võib pidada käibeks käibemaksuseaduse § 15 lg 3 p 3 alusel või siiski ei ole see käive?


Vastab Maigi Isotamm, maksukonsultant, Deloitte Advisory:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes