20.11.2018 Teisipäev

Üheksa kuuga on eelarves kavandatud kuludest kasutatud 7,22 miljardit

Aasta esimese üheksa kuuga on riigieelarves kavandatud kuludest ja investeeringutest kasutatud 7,22 miljardit eurot ehk 66,7 protsenti planeeritud aasta eelarvest.

Sealhulgas on välistoetusi kasutatud 366,6 miljonit ehk 34,5 protsenti aastaks planeeritust. Tulusid on riik esimese üheksa kuuga saanud 7,22 miljardit eurot ehk 70 protsenti aastaks planeeritust, teatas rahandusministeerium.

Poole kuludest ja investeeringutest moodustasid toetused 3,57 miljardi euroga, sealhulgas moodustasid  sotsiaaltoetused 1,88 miljardit eurot. Nendest suuremad olid pensionid 1,33 miljardi euroga, tasandus- ja toetusfond omavalitsustele 409,5 miljoni euroga, peretoetused 211,4 miljoni euroga, vanemahüvitis 177,4 miljoni euroga, töövõimetoetused 161,5 miljoni euroga ja vahendid Euroopa Liidu üldeelarvesse 147,5 miljoni euroga.

Kolmandiku kuludest ja investeeringutest moodustasid muud tegevuskulud kokku 2,31 miljardi euroga. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasiandmist. Suuremad neist on sotsiaalmaks haigekassale 892,1 miljoni euroga, füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele 807,3 miljoni euroga, kanded kogumispensioni fondidesse 311,8 miljoni euroga ja töötuskindlustusmakse töötukassale 139,3 miljoni euroga.

Tööjõu- ja majandamiskulusid on kasutatud 1,01 miljardit eurot ehk 14 protsenti tehtud kõigist kuludest ja investeeringutest. Tööjõukuludeks on üheksa kuuga kasutatud 595,8 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 415,5 miljonit eurot. Suuremad kulugrupid olid  eejuures töötasud 553,6 miljoni euroga, hoonete ja rajatistega seotud kulud 124,4 miljoni euroga, sotsiaalteenused 71,3 miljoni euroga, lähetuskulud 31,2 miljoni euroga ja sõidukite kulud 27,1 miljoni euroga.

Investeeringuid on ellu viidud 329 miljoni euro eest ehk 4,6 protsenti tehtud kõigist kuludest ja investeeringutest. See summa hõlmab valitsuse enda investeeringuid, millele lisanduvad toetuste all kajastatud investeeringutoetused.

Suuremad investeeringud olid seotud hoonete ja rajatistega 207 miljoni euro väärtuses, kaitseotstarbelise erivarustusega 34,7 miljoni euro väärtuses, transpordivahenditega 29 miljoni euro väärtuses ja IT-investeeringutega 27,4 miljoni euro väärtuses.

Riigieelarves on 2018. aastaks planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes 2017. aastaga on 2018. aasta planeeritud tulude maht 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti suurem ning kulude ja investeeringute maht 929 miljonit ehk 9,4 protsenti suurem.

2018. aasta riigieelarve kogukuludest moodustavad välistoetused 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti, millele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. 2018. aasta välisvahendite kogumahust moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,28 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 842,2 miljonit eurot, omandireformi reservfondis 29,9 miljonit eurot ning stabiliseerimisreservis 412,0 miljonit eurot.

2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht suurenenud 128,7 miljoni euro võrra ehk 11,1 protsenti. Sealhulgas suurenes likviidsusreserv 124,1 miljonit eurot ehk 17,3 protsenti ja omandireformi reservifond 4,8 miljonit eurot ehk 19,3 protsenti ning stabiliseerimisreservi maht oli samas suurusjärgus kui 2017. aasta lõpus.

Likviidsusreservi maht on üheksa kuuga kasvanud riigikassa haldamisel olevate sotsiaalkindlustusfondide ja riigi asutatud sihtasutuste varade kasvu tõttu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes