„See on eluvõõras ja bürokraatlik hoop ettevõtlusele,“ ütles Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler. „Selle asemel et lahendada päris probleeme nagu kiduv majandus ja ohjeldamatu keskvõimu kuluralli, loob valitsus üha uusi takistusi neile, kes Eesti elu edasi viivad.“
Aus ettevõtja ei tohi sattuda süüpinki pelgalt ärilise ebaõnne tõttu
Kehtiva seaduse järgi saab juhatuse liikme isiklikku vastutust rakendada tõsiste rikkumiste korral – näiteks vara kantimine või hoolsuskohustuse ränk eiramine. Nüüd soovib riik laiendada seda olukordadele, kus pahatahtlikkust ei ole – see tähendab, et aus ettevõtja võib sattuda vastutajaks lihtsalt seetõttu, et äri ebaõnnestus: näiteks jättis ettevõtja suurklient oma arved maksmata ja ettevõtja ei ole tekkinud maksuvõlas mitte kuidagi ise süüdi.
„Eelnõu järgi hakkab riik igaks juhuks kõiki ettevõtjaid kohtlema potentsiaalsete petturitena. See on päris kurjakuulutav ilming,“ rõhutas Kiisler. Kusjuures selline repressiivne lähenemine on Eestis täiesti ebavajalik, sest siinsete ettevõtete maksukuulekus on olnud pikka aega väga hea. Eesti inimeste maksetahe on kõrge – 86 protsenti inimestest peab maksude maksmist oluliseks kodanikukohuseks. Seda arvesse võttes lahendavad ametnikud probleemi, mida tegelikult olemas pole.
„Meil on vaja rohkem ettevõtlust, rohkem tegijaid, sest kust see raha lõpuks tuleb? Pensioniteks, kultuuriks, kaitseks, toetusteks ja teenusteks tuleb raha ainult ettevõtlusest,“ ütles Kiisler.
Parempoolsed tuletavad meelde, et äriühingute juhid peavad loomulikult tagama maksukohustuste täitmise. Kuid see eeldab õiglast ja etteaimatavat seadusandlust, mitte hoiakut, et iga ettevõtja on juba eos milleski süüdi.
„Kui tahame kasvatada Eesti inimeste jõukust, tuleb kodanikke julgustada ettevõtlusega tegelema, mitte neid eemale peletada. Eelnõu teeb täpselt vastupidist, see tuleb kõrvale jätta,“ lisas Kiisler.
