Eile raamatupidamiskonverentsil esinenud Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul tekitab pandeemiakriisi teine laine majanduses uut ebakindlust ja viitab sellele, et püsikulude kasvatamise asemel võiks riigi tugi järgmisel aastal olla paindlik ja minna kõige rohkem lühiajalist abi vajavatesse sektoritesse.

Sellel nädalal kogunenud Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu leidis, et järgmise aasta riigeelarves on tehtud palju murettekitavaid valikuid. 

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisiga kaasnevat olukorda majanduses ja riigi rahanduses, kriisimeetmete rakendamist ning kriisist väljumise strateegiat.

Riigikontrolör Janar Holm märgib oma värskes blogipostituses, et kaotsi on läinud nii riigieelarve arusaadavus kui ka riigikogu otsustusõigus riigieelarve üle. Holmi sõnul on iga-aastastes riigieelarve seadustes olev info praeguseks viidud üldistusastmele, kus riigielu valdkondade rahastamise kohta ei ole võimalik teha ühtegi kindlat järeldust. Näiteks saab 2020. aasta riigieelarve seadusest teada, et justiitsministeeriumile on kuludeks eraldatud 169,4 miljonit eurot, käibemaksukuluks kaheksa miljonit, investeeringuteks 295 000 eurot ning finantseerimistehinguteks 3000 eurot. Ühtlasi selgub riigieelarvest, et justiitsministeeriumil on üks tulemusvaldkond nimetusega „õiguskord“, mille all on omakorda programm nimetusega „õiguskord“.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks rahandusminsiteeriumi koostatud ülevaate mullu Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta, Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid eelmisel aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga.