Rahvusvahelised uuringud näitavad, et eestlaste rahateadmised on küll head, kuid need ei peegeldu igapäevases rahakasutuses. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni 2023. aasta finantskirjaoskuse uuringus saavutas Eesti 38 riigi seas teadmiste poolest kõrge kolmanda koha. Käitumise kategoorias jäime aga jagama 23.–25. kohta. Hea uudis on see, et rahakäitumist saab kujundada ning selles on tööandjatel kanda märkimisväärne roll.

Rahastress mõjutab töö tulemuslikkust

Ärevus ja stress raha pärast on Eestis laialt levinud probleem, mis kurnab nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning avaldab otsest mõju töövõimele. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse uuring näitab, et rahapuudus on eestlaste suurim stressiallikas:

• 37 protsenti uuringus osalenutest muretseb rahaasjade pärast mitu korda nädalas;
• vaid 12 protsenti ei muretse kunagi;
• nooremad (18–39-aastased) tunnevad suuremat rahalist survet kui vanemad põlvkonnad;
• madalama palgaga inimesed kogevad märksa suuremat rahastressi.

Rahastress ei mõjuta ainult rahakotti – see võib viia ebaotstarbekate finantsotsusteni ning suurendada riski sattuda võlakeerisesse. Pidev mure raha pärast vähendab keskendumisvõimet ja halvendab töötulemusi. See mõjutab otseselt ka töötajate tervist ja suhteid: stressis töötaja peab vaimsele ja füüsilisele ülekoormusele vähem vastu. Uuringud kinnitavad, et rahastress suurendab ka töölt puudumist ja haiguspäevade arvu.

Eestlaste finantstervis on paranenud

Swedbanki rahaasjade teabekeskus avaldas hiljuti kolmandat aastat korraldatava uuringu tulemused. Need näitavad, kui hästi on inimeste igapäevased rahaasjad tasakaalus, kas neil on piisav säästupuhver ootamatusteks ja pikaajalised säästud pensionipõlveks, sissetulekutega hallatav laenukoormus ning piisavad teadmised mõistlike finantsotsuste tegemiseks.

Finantstervise indeks on Balti riikide võrdluses kõrgeim Eestis (60 punkti). Samas joonistuvad vanuserühmade kaupa välja olulised erinevused: tugevaim finantstervis on 30–39-aastaste seas (60 protsenti) ja madalaim finantstervis on 40–49-aastaste hulgas (49 protsenti).

PricewaterhouseCoopersi 2023. aasta finantsheaolu uuringu järgi tunneb 57 protsenti töötajatest, et rahamured vähendavad nende töövõimet. Nädalas kulub keskmiselt kolm tundi isiklike finantsprobleemidega tegelemisele.

Tööandja, kes panustab töötajate rahatarkuse arendamisse, aitab vähendada rahalist ebakindlust ning tugevdab töötajate keskendumist ja tulemuslikkust.

Töötajate finantskirjaoskuse edendamine on tasuv investeering:

• väheneb rahastress ning kasvab töörahulolu;
• suurenevad lojaalsus ja pühendumus;
• kasvab produktiivsus ja paranevad töötulemused;
• kujuneb positiivsem ja stabiilsem töökeskkond;
• arenevad välja jätkusuutlikumad rahalised harjumused.

Korras rahaasjadega töötaja saab keskenduda oma töö sisule, mitte üksnes palganumbrile. See omakorda toetab kogu organisatsiooni edukust. Heaolu on tihedalt seotud kindlustundega, mistõttu on oluline aidata kaasa sellele, et rahaline turvatunne oleks tagatud nii praegu kui ka tulevikus.

Võimalused töötajaid toetada

Tööandja saab töötajate teadlikkust ja kindlustunnet suurendada rahatarkuse programmide kaudu. Saadaval on mitmesuguseid koolitusi, kus õpetatakse eelarve koostamist, säästupuhvri kogumist, pikaajaliste finantsplaanide tegemist ning investeerimise põhialuseid.

Rahandusministeerium pakub tasuta e-kursust „Rahatarkuse alused: kuidas suurendada rahalist heaolu?“, mis annab praktilisi algteadmisi eelarvestamisest, säästmisest, pikaajalisest planeerimisest ning investeerimisest. Kursus sobib erinevas vanuses rahatarkuse huvilistele nii algteadmiste saamiseks kui ka tuttavate teemad meeldetuletuseks. Poole aastaga on kursuse läbinud juba 1000 inimest nii era- kui ka avalikust sektorist.

Töötajatele võib tutvustada veebipõhiseid kalkulaatoreid ja rakendusi, mis aitavad saada parema ülevaate oma finantsolukorrast ning võimaldavad seda teadlikumalt hinnata ja juhtida.

Töötajate rahatarkuse edendamiseks saab kaasata inspiratsiooniesinejaid, kes räägivad rahateadlikkuse olulisusest ning jagavad praktilisi nõuandeid. Samuti võib ettevõttes käivitada investeerimisklubi või arutelugrupi, kus ühiselt rahateemadest rääkida ja üksteist raha kasvatamisel julgustada. Hea lisavõimalus on korraldada rahateemalisi mänguõhtuid või algatada lõbusaid ja harivaid rahatarkuse väljakutseid. Meeskonnaüritusena tasub külastada Eesti Panga muuseumi – lisaks põnevale ülevaatele Eesti raha ajaloost on see hea võimalus rääkida ka isiklike rahaasjade korrashoiust.

Pensionisüsteem võib paljudele tunduda keeruline ning pensionisammaste suhtes valitsevad erinevad hoiakud. Seetõttu tasub kutsuda ettevõttesse sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõustajad, kes pakuvad tasuta loenguid ja selgitusi. Nii muutub pensionisüsteem arusaadavamaks ja töötajad saavad teadlikumalt mõelda sellele, mida nad juba praegu saavad teha, et suurendada oma rahalist kindlustunnet vanaduspõlves.

Töötajad, kellel on juba tekkinud rahalised raskused, vajavad konkreetseid juhiseid oma rahaasjade paremaks korraldamiseks. Laenumaksetega hätta jäädes tuleks esmalt pöörduda laenuandja poole ja otsida koos lahendusi. Võlgade korral on eriti suureks abiks personaalsed nõustamised. Võlanõustajate kontaktid leiab veebilehelt minuraha.ee.

Rahatark töötaja edendab ettevõtet

Finantsteadlikkuse arendamine on investeering töötaja kindlustundesse, pühendumusse ja ettevõtte tulevikku. Paljud loodavad pensionieas elada oma ettevõtte või kinnisvara tuludest, kuid tegelikult on praegustel pensionäridel selliseid varasid vaid umbes 10 protsendil. On üsna ebatõenäoline, et enne vanaduspõlve saavad inimestest ootamatult edukad ettevõtjad, mistõttu tuleb suurendada teadlikkust võimalustest, kuidas palgatöötajana ise oma tulevikku kujundada ja kindlustada.

Kui osaleda programmis „Tööle kaasa“ ning kaasata rahatarkuse üritustele ka töötajate lapsi, saab rahateadlikkust kujundada juba järgmises põlvkonnas.

Võimalikud motivatsioonipaketid

• Boonusprogrammid või stipendiumid töötajatele, kes läbivad rahatarkuse kursuse(d).
• Kingitusteks rahatarkuse raamatud ja mängud.
• Töötajale automaatsete sissemaksete võimaldamine III pensionisambasse või tööandjapensioni (tööandja panus töötaja III sambasse) pakkumine.