„Seaduseelnõu aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, suurendab avalikkuse usaldust riigieelarve vastu ning lihtsustab riigiasutuste ja omavalitsuste igapäevast tööd,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp.
Kohalike omavalitsuste jaoks ei kavandata suuri süsteemseid muudatusi, küll aga täpsustatakse KOVide eelarvete ja riigieelarve vahelist seost.
Uus eelarvesüsteem toob parema ülevaate kuludest ja tegevuspõhisest jaotusest
Märksa selgemaks muutub ka riigisiseste toetuste andmise kord. Toetused liigitatakse eesmärkide järgi ning kehtestatakse selged reeglid toetuste tagasinõudmiseks, mis suurendab läbipaistvust ja vähendab ebaselgust rahakasutuses.
Seaduseelnõu võtab üle ka Euroopa Liidu uuendatud eelarveraamistiku direktiivi, millega täpsustatakse Eelarvenõukogu ülesandeid ja ajakohastatakse riigisiseseid eelarvereegleid, et tagada vastavus Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uute nõuetega.
Uute reeglite järgi saab Eesti lähiaastatel kasutada riigikaitsekulude vabastusklauslit. See tähendab, et kaitsekulutusi võib ajutiselt suurendada ilma eelarvedefitsiidi piire rangelt järgimata. Küll aga tuleb pärast selle erandi lõppemist viia struktuurne eelarvepuudujääk tagasi alla ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.
„Selle reegli eesmärk on hoida Eesti riigivõlg pikemas plaanis stabiilsena ja kontrolli all – soovitatavalt umbes 3 protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Nii tagame, et riik on valmis ka ootamatusteks ja tulevikuriskideks,” selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.
Riigieelarve ülesehituse täiendused on välja töötatud koostöös riigikogu rahanduskomisjoniga. Riigieelarves täieneb tegevuspõhine jaotus majandusliku sisu eelarvega ja tuuakse välja seadusest tulenevad kulud. Läbipaistvuse suurendamiseks lisatakse ministritele aastasiseste eelarvemuudatuste avalikustamise kohustus, mis võimaldab suurendada riigikogu ja avalikkuse informeeritust.
Muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. detsembrist ning uut eelarve jaotust rakendatakse juba 2026. aasta riigieelarvele.
Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumitele, riigikantseleile, põhiseaduslikele institutsioonidele, Eesti linnade ja valdade liidule ning on avalikuks konsultatsiooniks kättesaadav eelnõude infosüsteemis EIS.
