11.08.2020 Teisipäev

EL rahastab 128 miljoni euroga 23 uut koroonaga seotud teadusprojekti

Euroopa Komisjon toetab 128 miljoni euroga 23 uut teadusprojekti, mille eesmärk on koroonaviiruse jätkuva pandeemia ohjamine.

Komisjon peab praegu valitud toetusesaajatega läbirääkimisi toetuslepingute üle.
Komisjon peab praegu valitud toetusesaajatega läbirääkimisi toetuslepingute üle. Foto: pexels

Euroopa Liidu (EL) teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“ antav summa on osa komisjoni 1,4 miljardi euro suurusest eraldisest koroonaviiruse ülemaailmse tõkestamise algatusele, mille president Ursula von der Leyen käivitas 2020. aasta mais.

Rahastamiseks välja valitud 23 projektis osaleb 347 uurimisrühma 40 riigist, sealhulgas on 34 osalejat 16 riigist väljastpoolt EL-i. Rahastamine aitab teadlastel võidelda pandeemia ja selle tagajärgedega, mõista paremini pandeemia käitumuslikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju ning uurida suuri patsiendirühmi kogu Euroopas. Lisaks aitab see ettevõtetel suurendada valmisolekut toota ja võtta kasutusele juba valmis lahendusi ning arendada meditsiinitehnoloogiat ja digivahendeid. Need teadusuuringud täiendavad varasemaid jõupingutusi diagnostika, ravi ja vaktsiinide väljatöötamisel. 

Innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel sõnas, et erakorraline rahastamine programmist „Horisont 2020“ võimaldab teadlastel töötada kiiresti välja lahendusi koos patsientide, hooldustöötajate, haiglate, kohalike kogukondade ja ettevõtetega ning nende jaoks.

Tulemused aitavad neil koroonaviiruse nakkusega paremini toime tulla. On julgustav näha, et teadusringkonnad mobiliseeruvad nii kiiresti ja jõuliselt.

Komisjon peab praegu valitud toetusesaajatega läbirääkimisi toetuslepingute üle. Uued projektid hõlmavad tootmise ümberkorraldamine elutähtsate meditsiinitarvete ning testimiseks, raviks ja ennetamiseks vajalike seadmete kiireks tootmiseks, kasutades näiteks survevalu ja kihtlisandustootmist (3D-printimine), kohanduvaid tootmis- ja tarneahelameetodeid, ning tootmise ümberkorraldamine kiire reageerimise teenindusvõrguks.

Projektide seas on ka meditsiinitehnoloogia ja digivahendite arendamine, et paremini haigust avastada ning patsiente jälgida ja hooldada. Selleks töötatakse näiteks välja uusi seadmeid, millega saab kiiremini, odavamalt ja lihtsamalt diagnoosida, sealhulgas kaugdiagnoosida, ning uusi tervishoiutöötajate kaitsmise tehnoloogiaid.

Eesmärk on ka valitsuse ja riiklike tervishoiusüsteemide reageerimise käitumusliku ja sotsiaal-majandusliku mõju analüüsimine. Näiteks analüüsitakse mõju vaimsele tervisele, sealhulgas riskitegurite soopõhiseid aspekte ja sotsiaal-majanduslikku koormust, et koostada poliitikakujundajate ja tervishoiuasutuste jaoks kaasavad suunised ning suurendada valmisolekut tulevasteks sarnasteks sündmusteks.

Üks suund on suurte patsiendirühmade uurimine, ühendades olemasolevad kohordid EL-is ja mujal, et hinnata nende kokkupuudet teatavate riskiteguritega, mõista paremini haiguse võimalikke põhjuseid ja parandada edaspidist reageerimist viirusele ja rahvatervise ohtudele.

Toetust vajab ka koostöö tõhustamine olemasolevate EL-i ja rahvusvaheliste rühmade vahel, luues selliste teadusasutuste võrgustikke, kes koguvad andmeid patsientide ravi kohta, et oleks võimalik uurida patsiendi tervisekirjeldust, riskitegureid, ravi ohutust ja tõhusust ning võimalikke koroonaviiruse vastaseid strateegiaid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes