Ülevaade on sisendiks Euroopa Komisjoni poolt juulis avaldatavale uuele eelarveettepanekule aastateks 2028-2034. 

„Arutelud ELi eelarve üle mõjutavad kogu Euroopa käekäiku - olgu konkurentsivõimesse või kaitsesse piisavat investeerimist - otseselt järgmised kümmekond aastat. Uue eelarvega on meil võimalus olla vähem bürokraatlik ning keskenduda rohkem sellele, kus Euroopa on ühiselt toimetades tulemuslikum,“ ütles Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus. 

Kontrollikoda leiab, et järgmine pikaajaline eelarve peaks andma võimaluse ELi poliitikate reaalseid tulemusi paremini hinnata. 

Järgmine pikaajaline eelarve peaks olema lihtsam ja paindlikum. Selleks on võimalik vähendada ELi raha haldamiseks vajalike juhtimis-ja kontrollisüsteemide keerukust ja jätkata riigihangete korra lihtsustamisega, vähendamaks nendega kaasnevat halduskoormust ja ülemäära keerukate reeglitega kaasnevaid rikkumisi. Et kriisidega paremini toime tulla, peaks eelarve võimaldama neile paindlikumalt reageerida.

„Näeme soovi liikuda järgmise eelarvega koroonakriisi ajal loodud taasterahastu mudeliga sarnase rahastamise poole. Probleem on, et taasterahastu, mis paberil on justkui tulemuspõhine, keskendub küll rakendamise hindamisele, aga mitte reaalsete tulemuste hindamisele,“ selgitas Kontrollikoja seisukohti Pentus-Rosimannus. „Kui sarnast mudelit soovitakse tulevikus rohkem kasutada, siis tuleks ka raha ja päriselus oodatavad tulemused oluliselt tugevamalt ära siduda.“ 

Euroopa Kontrollikoda rõhutab ka, et mistahes uus laenamine nõuab ettevaatlikkust. Järgmises eelarves tuleb arvestada üha rohkemate nõudmistega, sealhulgas vajadusega maksta tagasi taasterahastu „NextGenerationEU“ tarvis laenatud raha. Alates 2028. aastast tuleb järgmises eelarves selle eest põhisumma ja intressina tagasi maksta hinnanguliselt 25-30 miljardit eurot aastas. Lisaks hindas Komisjon 2023. aastal, et intressimäärade tõusu tõttu on praeguse eelarve perioodi täiendavateks laenukuludeks 17-27 miljardit eurot.

ELi pikaajalisi, praegu seitsmeaastaseid eelarveid nimetatakse mitmeaastasteks finantsraamistikeks. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku ELi pikaajalise eelarve kohta. Mitmeaastases finantsraamistikus seatakse ELi kuluprioriteedid ja -piirid ning see aitab olulisel määral kujundada ELi suutlikkust praeguste ja tulevaste ülesannete lahendamisel.

Kontrollikoja ülevaadet 03/2025 „Võimalused 2027. aasta järgseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks“ saab lugeda kontrollikoja veebisaidil. Tegemist ei ole auditiaruandega, vaid ülevaatega, mis põhineb peamiselt kontrollikoja teadmistel ja kogemustel ELi eelarve tulude ja kulutuste auditeerimisel. Ülevaate eesmärk on ka toetada Euroopa Komisjoni ettevalmistusi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuks, mis esitatakse eeldatavasti 2025. aasta juulis. Kontrollikojal on kavas avaldada arvamus selle ettepaneku kohta 2025. aasta teises pooles.