Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täiendamise seadusega (liidu piiravate meetmete direktiiv) (584 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb sanktsioonirikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi. Muudatuse järgi käsitletakse liidu piiravate meetmete rikkumist direktiivi kohase rahapesu eelkuriteona.
Teavitajate kaitse laieneb Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumisele
Eesti õiguses tehakse seadusega kaks muudatust. Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatud tegevusvaldkondade loetellu lisatakse Euroopa Liidu piiravad meetmed ning täpsustatakse rahvusvahelise sanktsiooni seadust klausliga, et teavitaja kaitset käsitlevad sätted laienevad ka rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumistest teavitamisele.
Seaduse eesmärk on kehtestada ühtsed reeglid Euroopa Liidu piiravate meetmete rikkumiste ja nende eest mõistetavate karistuste määramiseks, et tagada sanktsioonide ühtne rakendamine. Seaduse täiendamine aitab avastada ja ennetada rikkumisi, toetades Euroopa Liidu õiguse järgimist ja eesmärkide saavutamist.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 60, vastu oli 19 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Üks eelnõu läbis esmaspäeval esimese lugemise. Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (609 SE) võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.
Eelnõuga luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks on Konkurentsiamet, kes teeb seda haldusmenetluse korras. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.
Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. Samuti ei ole konkurentsialased rikkumised tulevikus enam kuriteod ja sellega kaob vajadus valida kriminaal- ja väärteomenetluse vahel.
Eelnõu asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud eelnõu, milles sisaldunud haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tõid kaasa palju vastuväiteid õigusvaldkonna spetsialistidelt, misjärel valitsus otsustas eelnõu põhimõtteliselt muuta ja pakkuda välja konkurentsirikkumiste puhul olemasolevatel menetlustel tugineva käsitlusviisi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Jaak Aab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest selle poolt hääletas 13 ja vastu oli 48 riigikogu liiget. Esimene lugemine lõpetati.
