Eleringi kehtiv ülekande tasu on 2013. aasta tasemel, olles ligikaudu 12,5 eurot megavatt-tunni kohta. Elering taotleb tariifide tõstmisega aastast lisatulu 25 protsenti ehk ligikaudu 24,5 miljonit eurot. See tähendaks võrgutasu tõusu 12,5 eurolt 17,2 euroni megavatt-tunni kohta.

„Oleme suutnud hinnatõusu aastaid edasi lükata. Energiakriisist tingitud lisakulude katteks kasutasime Nord Poolilt laekunud ülekoormustulu. Ülekoormustulu me edaspidi täiendavate kulude katteks kasutada ei saa. Arvestades sisendhindade kasvu, muutunud geopoliitilist olukorda ning taastuvenergia osakaalu suurenemist, on võrgutasude muutus vältimatu,“ selgitas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, samas kui Eleringi võrgutasu on püsinud samal tasemel.

Elektritootmise ja tarbimise muutumine on toonud Eleringile ka uue rolli. Kui varasemalt liikus suurem osa Eestis toodetud elektrist läbi Eleringi võrgu, siis nüüd kaetakse tarbimine Eestis üha suuremas mahus jaotusvõrgudes olevate taastuvenergiaallikatega. „Elering on muutunud elektri transportijast varustuskindluse tagajaks – meie ülesanne on kindlustada elektri kättesaadavus ka siis, kui mõni elektrijaam rivist välja langeb või kui tuul ei puhu ja päike parajasti ei paista,“ märkis Kilk.

Kogu Euroopas on Kilgi sõnul näha võrgukulude osakaalu suurenemist energia kogukuludes seoses võrgu rolli muutumisega. “Samas näitab analüüs, et iga võrku investeeritud euro toob energia kogukulusid kokkuvõttes kahe euro võrra alla," sõnas Kilk.

Investeeringud  töökindlusesse – näiteks vanade liinide ja alajaamade uuendamine – on praegu kuni kolm korda kallimad kui mõned aastad tagasi. Hooldustööde maksumus on tõusnud ligikaudu 40 protsenti. Lisaks avaldavad Eleringi kuludele mõju viimastel aastatel tehtud suured investeeringud, mille eesmärk on olnud suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kriisikindlust. Muuhulgas on soetatud kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme, et tulla toime ka keerulistes geopoliitilistes tingimustes.

Tariifitõus puudutab otseselt Eleringi kliente – väikest hulka suurettevõtteid ja jaotusvõrguoperaatoreid, sealhulgas eelkõige Elektrilevi. Kodutarbijale jääb mõju piiratuks: Eleringi tasu moodustab praegu keskmise kodutarbija elektriarvest 5,9 protsenti. Näiteks 250 kilovatt-tunnise kuutarbimise puhul tähendaks hinnatõus ligikaudu 1,6 euro suurust lisakulu kuus. Suurtööstustele avalduv mõju oleks hinnanguliselt 1,1 protsenti elektri lõpphinnast.

Kui konkurentsiameti menetlus kulgeb plaanipäraselt, võivad elektri ülekande uued võrgutasud jõustuda 2026. aasta esimeses kvartalis.