Kagu-Euroopa riigi jaoks ajalooline samm teeb Bulgaariast euroala 21. liikme.

Euro kasutuselevõtt toob tugevama majanduse ja rohkem investeeringuid

„See on Bulgaaria, euroala ja Euroopa Liidu jaoks ajalooline hetk,“ ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Valdis Dombrovskis.

„Muidugi mõista on euro rohkem kui lihtsalt valuuta,“ ütles Dombrovskis ja lisas, et see samm koos varem sel aastal Schengeni viisaruumi täieõiguslikuks liikmeks saamisega toovad Bulgaaria lähemale kui kunagi varem Euroopa südamele.

Euroopa Komisjon ütles, et Bulgaaria on täitnud karmid kriteeriumid, mille eesmärk on tagada, et riik on valmis võtma kasutusele euro ning riigi majandus on selleks piisavalt ettevalmistatud“.

Euroopa Keskpank andis samuti positiivse hinnangu, kiites Bulgaaria vapustavat pühendumust vajalikul viisil kohaneda.

Selline asjade käik ei too aga kõigi bulgaarlaste näole naeratust. Paljud on esinenud meeleavaldustega ja viimased küsitlused näitavad, et ligi pool küsitletutest seisab euro kasutusele võtmisele vastu. Peamine murekoht on kartus majanduslike tagajärgede pärast.

„Kui Bulgaaria liitub euroalaga, siis on see kui Titanicu pardale minek,“ ütles pensionil endine tippametnik Nikolai Ivanov AFP-le hiljutisel protestimeeleavaldusel, mis kutsus võimuesindajaid üles säilitama riigi valuutat leevi.

Bulgaaria tee euroalani pole olnud kerge – riiki on kimbutanud poliitiliste segaduste aeg, mille ilming on seitsmed valimised kolme aasta jooksul, neist viimased mullu oktoobris.

Bulgaaria liitus Euroopa Liiduga 18 aasta eest.

„Palju õnne, Bulgaaria!“ ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

„Tänu eurole muutub Bulgaaria majandus tugevamaks, suureneb kaubavahetus euroala partneritega, välisotseinvesteeringud, ligipääs finantseerimisele, kvaliteetsetele töökohtadele ja tegelikele sissetulekutele,“ ütles von der Leyen avalduses.

Bulgaaria, kus elab umbes 6,4 miljonit elanikku, on euroala vaeseim riik.

Ametlikult euro kasutuselevõtmiseks on vaja ka Euroopa Liidu rahandusministrite heakskiitu. Oma toetuse peaksid nad eelduste kohaselt andma juulis.

Esimesed eurokupüürid ja -mündid võeti kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril, kui ühisraha klubisse kuulus 12 riiki, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia ja Hispaania.

Ajapikku kasvas see arv 20-ni – Sloveenia liitus 2007, Küpros ja Malta 2008, Slovakkia 2009, Eesti 2011, Läti 2014 ja seejärel aasta hiljem ka Leedu. Viimane liituja oli 2023. aastal Horvaatia.

Bulgaaria tahtis eurole üle minna varem, kuid viimastel aastatel on Brüsseli hinnangul olnud riigi inflatsiooninäit liialt kõrge vajalike tingimuste täitmiseks.

Nii näiteks peavad liikmekandidaadid näitama, et inflatsioon on neil kontrolli all ning ei oleks rohkem kui 1,5 protsendipunkti kõrgem kui kolmel paremini mineva majandusega Euroopa Liidu riigi keskmine.

Mullu täitis Bulgaaria kõik muud kriteeriumid, välja arvatud inflatsioon. Bulgaaria keskmine inflatsioonimäär viimasel 12 kuul kuni 2025. aasta aprillini oli 2,7 protsenti, mis on veidi alla referentsväärtuse.