26.03.2021 Reede

Mertsina: pensionikogujate vähesus toob surve maksude tõstmiseks

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tähendaks olukord, kus üha vähem inimesi kogub endale ise pensionilisa, et pikemas perspektiivis muutub esimesest sambast pensionide senise taseme hoidmine üha raskemaks ja riigil tekib surve maksude tõstmiseks. 

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: erakogu

Mertsina märkis pressiteates, et kuigi vastutus on ka riigil, siis ei tasu pensioniks raha kogumisel siiski vaid riigile lootma jääda.

"Eesti riikliku pensionikindlustuse peamine eesmärk on tagada inimesele pensionipõlveks piisav sissetulek. See on paljude pensionisüsteemide eesmärgiks. Samas peavad ka inimesed ise olema varakult – just varakult – kaasatud oma tulevase pensioni kujundamisse, kuna riikliku pensioni suurust hakkavad üha enam piirama riigirahanduse võimalused," märkis peaökonomist.

Mertsina lausus, et paari aasta taguses riikide võrdluses jäi Eesti vanemaealistele suunatud kulutuste osakaaluga valitsemissektori kogukulutustes ja sisemajanduse koguproduktis (SKP) Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide viimasesse veerandisse.

"Tulemuseks on see, et üle 65-aastaste hulgas on vaesusriskiga inimeste osakaal Eestis – ligi 45 protsenti – Euroopa Liidus kolmandal kohal pärast Lätit ja Bulgaariat ning see osakaal on viimastel aastatel tõusnud," ütles ta.

Kui võrrelda Eesti üle 65-aastaste inimeste kasutatavat tulu alla 65-aastaste omaga, siis on see Mertsina sõnul EL-i kõige madalam ning ka vanaduspensionide asendusmääraga ehk nende osakaaluga enne pensioniiga teenitud sissetuleku suhtes kuulume me liikmesriikide võrdluses viimasesse kolmandikku.

Madalad pensionid on tema sõnul üheks põhjuseks, miks on Eestis üle 65-aastaste inimeste kõrgeim hõivemäär Euroopa Liidus, seda 14 protsendiga. "Muidugi on selle kõrge osakaalu taga ka meie paindlik tööseadusandlus ja kriisivälistel aastatel tööjõupuudus. Sellist kõrget vanemaealiste tööhõivemäära võibki vaadata nii soovina kui ka vajadusena töötada," lisas ta.

Peaökonomist sõnas, et majanduskriisi tulemusel tekkinud riigirahanduse vilets seis seab aga piirid sotsiaalkulutuste tõstmisele.

Niisiis, pikemas ettevaates muutub esimesest sambast pensionide senise taseme hoidmine üha raskemaks ning surve maksude tõstmiseks on täiesti ilmne,

nentis ta.

Mertsina sõnul võib praeguste hinnangute järgi öelda, et kõige halvem variant pensioniks raha kogumisel on see, kui katkestatakse maksed teise pensionisambasse, võetakse sealt raha välja ning raha ei ole investeeritud ka kolmandasse sambasse.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!