Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos ennustab, et keskmine brutopalk tõuseb järgmistel kümnenditel umbes 3-4% aastas, jõudes 2070. aastaks ligikaudu 11 581 euroni. Samal ajal seisab Eesti silmitsi tõsiste demograafiliste muutustega, mis mõjutavad oluliselt praeguse pensionisüsteemi jätkusuutlikkust.
Maksumaksjaid jääb vähemaks, pensionäre tuleb juurde
„Prognoosi kohaselt väheneb tööhõive 2070. aastaks umbes 130 000 inimese võrra, samas kui pensioniealiste arv suureneb märgatavalt. See tähendab, et maksutulu kahaneb, tervishoiukulutused suurenevad ja riiklik pension ehk esimene pensionisammas võib sattuda tugeva surve alla,“ selgitas Madisson. Ta rõhutas, et selliste muutuste tõttu ei tasu üksnes esimesele sambale lootma jääda ning aina olulisem on isiklik panus oma tuleviku heaks.
Eksperdi sõnul on pensioni kujunemisel aina olulisem roll teisel ja kolmandal pensionisambal, mis pakuvad võimalust luua isiklik rahaline puhver ning elada hilisemas eas väärikalt ja sõltumatult. Seejuures on võtmetähtsusega varajane algus ja järjekindlus.
„Kui noor inimene alustab kogumist juba täna ja suunab 6% oma brutopalgast teise sambasse ning riik lisab sellele 4%, siis 40 aasta pärast võib tema pension moodustada 50–60% viimase töötasu suurusest. Esimene sammas katab sellest ligikaudu 30–40%. Kui lisaks investeeritakse kolmandasse sambasse iga kuu veel 5% palgast, võib kogu pension ulatuda juba 60–65% tasemeni.“
Madisson toob näiteks ka Hollandi, kus soovitakse pensionieas kätte saada umbes 70% endisest palgast. Sellist taset on võimalik saavutada just järjepideva investeerimise ja säästmise kaudu ning teine ja kolmas sammas on hea võimalus sellega algust teha.
Pensioniks kogumine vajab rohkem teadlikkust ja paindlikkust
Kuigi 6000-eurone pension võib praegu tunduda märkimisväärne, ei pruugi see aastakümnete pärast tagada soovitud elatustaset. „Inflatsioon, palgakasv ja elukalliduse tõus annavad praegustele summadele tulevikus hoopis teise tähenduse,“ märkis Madisson.
Lisaks pensioniks kogumisele tuleks tema sõnul pöörata tähelepanu ka üldisele finantsteadlikkusele.
„Maksete suurendamine kolmandasse sambasse võiks toimuda sissetulekust sõltuva protsendina, mitte kindla summana – nii on lihtsam süsteemselt koguda,“ soovitab ekspert.
Veel soovitab pensionifondide fondijuht investeerida aktsiatesse panustavatesse pensionifondidesse, mis pakuvad inflatsiooni eest paremat kaitset. „Kui hinnad tõusevad, järgneb sellele varem või hiljem ka aktsiate kallinemine. Seetõttu on oluline teadlikult valida, millistesse varadesse investeerida.“
