Vabariigi Valitsus esitas 25. septembril riigikogule julgeolekumaksu seaduse eelnõu, millega kehtestatakse kolmest komponendist koosnev ajutine julgeolekumaks, sh ettevõtete kasumilt võetav 2-protsendiline maks. Esimest korda tuleb lõviosal ettevõtetel julgeolekumaksu tasuda juba 2026. aasta 10. septembril.

Maksuhalduril on üsna suur kaalutlusruum maksuvõla tasumise ajatamise otsustamisel. Selle aasta 1. augustil jõustusid maksuvõla automaatse ajatamisega seotud muudatused rahandusministri määruses „Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord“. Alljärgnevalt on toodud muudatustele keskenduv ülevaade maksuvõlgade ajatamise kohta. 

Käibemaksuseaduse eelnõu kohaselt kavandatakse alates 1. jaanuarist 2025 lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, võrdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettevõtjate ja asukohta omavate ettevõtjate käibemaksukohustuse tekkimisega seotud õigused ja kohustused.

Kaheprotsendiline kasumimaks pole surmahoop, kuid hoopis hirmsam on väljavaade, et sotside survel tuleb 20-protsendiline püsiv maksukohustus ettevõtetele, märkis Ragn-Sellsi ja tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo.

Pankadele tähendaks avansiline tulumaks praegu kahe protsendipunkti lisamist. See on 14 protsenti ja aastal 2026 pannakse sinna ajutiselt veel kaks protsenti juurde.