„Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas tänavu mais aastases võrdluses küll üsna vähe, 1,4 protsenti, ja kuises võrdluses isegi langes 0,5 protsenti, kuid kuude lõikes ongi selle majandusharu tootmismahud ajalooliselt kõikunud. Aastases võrdluses aeglasema kasvu taga oli paljuski eelmise aasta mais toimunud tugevam kasv ehk baasiefekt,“ selgitas Mertsina pressiteates. 

Töötleva tööstuse kasvupüüdlused

Euroopa Liidu riikide võrdluses ja aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes oli Eesti oma töötleva tööstuse tootmismahu kasvuga kaheksandal kohal. Meist eespool olid muu hulgas näiteks Leedu ja Soome, kuid Läti, Rootsi ja Saksamaa olid meie järel.

„Saksamaa töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal veel jätkuvalt languses. Kui aga vaadata tänavust aastat koos eelmisega, mil töötleva tööstuse maht paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis ja Euroopa Liidus keskmiselt, vähenes, langesime järjekorras 19ndaks,“ lisas ökonomist. 

Ta nentis, et kuigi Eesti töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäi eelmise aasta keskele ja on sealt alates ülespoole liikunud, on see tänavu mais 2022. aasta kevadesse jäänud tipuga võrreldes endiselt 16 protsenti madalam.

„Töötleva tööstuse varasem pikk ja tugev langus on viinud selle majandusharu tootmismahu kuue aasta taguse tasemeni. Kui töötleva tööstuse tootmismaht jätkaks viimase kolme kuu keskmise kuise võrdluse kasvuga, 0,4 protsenti, jõuaks see eelpoolnimetatud tipuni alles 2028. aasta sügisel. Samas, tegemist on vaid lihtsustatud lineaarse kasvuprognoosiga ja tegelik muutus võib tulla nii tugevam kui ka nõrgem,“ märkis Mertsina. 

Kui märtsis ja aprillis vähenes tootmismaht 23 töötleva tööstuse tegevusalast seitsmes, siis mais suurenes languses olevate tegevusalade arv 13-ni. Suurima negatiivse mõjuga olid elektroonikatoodete tootmismahu juba pikemat aega kestnud langus, millele lisandusid metalltoodete, plasttoodete ja elektriseadmete tootmismahu vähenemine. Seevastu näitasid mais tugevat kasvu veesõidukite, ehitusmaterjalide, haagiste ja tööstuslike õlide toomine.

„Alates eelmise aasta augustist vedas töötleva tööstuse kasvu eksport ja müük koduturule oli veel languses, kuid sel aastal toetab selle majandusharu müüki ka koduturg. Nii ongi viimase kolme aastaga, alates 2023. aastast, ekspordi osatähtsus veidi langenud,“ osutas ökonomist. 

Töötleva tööstuse hindadest ei ole tema sõnul siiani tulnud olulist hinnasurvet Eesti koduturule ja ekspordimüügiks. „Selle majandusharu tootjahinnad on küll tasapisi tõusmas, kuid mais kasvasid need aastases võrdluses vaid 1,1 protsenti. Impordihindade aeglasemal kasvul võrreldes ekspordihindadega peaks aga olema töötleva tööstuse konkurentsivõimele positiivne mõju,“ lisas Mertsina. 

Viimastel kuudel on Eesti tööstusettevõtete ootused tootmismahtude kasvamise kohta veidi nõrgenenud. Selle põhjuseks on Mertsina hinnangul ilmselt ebakindlus, kuidas USA kaubanduspoliitika, võimalik Euroopa Liidu vastus sellele ja kaubanduspinged üldiselt välisnõudlust mõjutama hakkavad. „Töötleva tööstuse tootmismahu kasv peaks sel aastal jätkuma, kuid ebaselgust on veel palju,“ tõdes ta.