29.04.2022 Reede

Luminor: vähenenud pettuste arv võib viidata vaikusele enne tormi

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul esines tänavu esimeses kvartalis pettuse juhtumeid varasemast mõnevõrra vähem, kuid hetkelisest rahunemisest ei tasu kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest pettused kipuvadki käima lainetena.

Eesti Pangaliidu poolt mullu suvel Norstatilt tellitud uuringust selgus, et pangandus- või investeerimiskelmustega on kokku puutunud ligi veerand Eesti elanikest.
Eesti Pangaliidu poolt mullu suvel Norstatilt tellitud uuringust selgus, et pangandus- või investeerimiskelmustega on kokku puutunud ligi veerand Eesti elanikest. Foto: pixabay

Politsei- ja piirivalveameti küber- ja majanduskuritegude statistika kohaselt oli kahjuga lõppenud kelmusjuhtumeid tänavu kolme esimese kuuga neli korda vähem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Ehkki arvuliselt on pettusi jäänud vähemaks, kaotavad inimesed nende käigus siiski suuri rahasummasid. Ainuüksi telefonikelmuste tõttu kadus kolme kuuga Eesti inimeste pangakontodelt ligi 400 000 eurot.

Petturite hetkelise tähelepanu on Balti riikidelt ära tõmmanud ilmselt praegune geopoliitiline olukord. Mõistagi pole pettused kuhugi päriselt kadunud, nende intensiivsus on hetkel lihtsalt madalam. Siiski esineb jätkuvalt nii investeerimispettusi kui ka erinevaid õngitsusvorme. Halvemal juhul võib ajutise rahunemise taga olla vaikus enne suuremat tormi,

ütles Kiik.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti sõnul tuleks jätkuvalt olla valvas kelmide suhtes, kes helistavad Eesti inimestele ning tutvustavad end pangatöötaja, politseiniku või mõne tuntud ettevõtte turvaosakonna spetsialistina. "Reeglina on nende kõnede muster sarnane. Helistaja viitab kahtlasele tegevusele vastaja pangakontol või erinevatele turvalisusega seonduvatele probleemidele ning küsib seepeale pangakaardi andmeid või juurdepääsu pangakontole. Tasub meeles pidada, et pank ei küsi kunagi inimestelt telefoni teel ligipääsu nende kontodele," lisas Kiik.

Eesti Pangaliidu poolt mullu suvel Norstatilt tellitud uuringust selgus, et pangandus- või investeerimiskelmustega on kokku puutunud ligi veerand Eesti elanikest. Seega võib järgmise pettustelaine käigus heliseda ükskõik kelle telefon ning tark on mõelda ette, kuidas sellises olukorras käituda.

Petukõnede korral on oluline meeles pidada, et pettur võib kõlada meeldiva ja sõbraliku inimesena, kuid vajaduse korral muutuda kiiresti väga järeleandmatuks; pettur soovib reeglina, et ohver reageeriks kiiresti ja annaks küsitava informatsiooni koheselt; enamikel juhtudel tehakse kõnesid võõrkeeles ning seda püütakse erinevate vabandustega põhjendada; sageli helistavad petturid välismaistelt ja ebatavalise algusega telefoninumbritelt, mille osas tuleks eriliselt ettevaatlik olla; kahtluse korral on parim lahendus kõne koheselt lõpetada, helistada panka tagasi avalikult kättesaadaval numbril ning küsida nõu kõnes väidetu kohta; kui olete kandnud petturitele raha või kaotanud oma kontolt raha, siis tuleks viivitamatult panga ja politseiga ühendust võtta.See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.">

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!