gif Company 930x140 ee

 

12.11.2015 Neljapäev

Ministeerium plaanib suurendada abielu registreerimise riigilõivu

Abiellumine muutub kallimaks
Abiellumine muutub kallimaks Foto: PM

Siseministeerium valmistab ette seadusemuudatusi, et suurendada abielu registreerimise riigilõivu ning võimaldada maavalitsustel küsida registreerimise kulu katteks lisatasu, kirjutab Maaleht.

Praegu on abielu registreerimise riigilõiv 20 eurot. Abielu saab registreerida maavalitsuste perekonnaseisutoimingute ruumes ametnike tööajal, kuid ka väljaspool maavalitsust ja töövälisel ajal. Praegune riigilõivu suurus ei kata aga kulu, mis tekib maavalitsuse töötajail siis, kui paarid soovivad abielu sõlmida nende valitud paigas ja neile sobival ajal.

Praegu ei tohi maavalitsused töövälisel ajal ja väljaspool oma ruume abielu sõlmimise eest lisatasu küsida ja nad rikuks seadust. Maalehele vastanud maavalitsuste esindajad kinnitasid, et lisatasu ei küsitagi. Olenevalt abielu sõlmimise kohast võib aga ametnikul kulu tekkida. Riigilõiv seda ei korva. Kui palju peaks suurendama riigilõivu ja kui suur võiks olla lisatasu, selle üle praegu arutelu käibki.

Väljaspool maavalitsust abielu sõlmimise vastu huvi on. Näiteks Hiiu maavalitsuse töötajad on tänavu registreerinud 29 abielu, neist 17 väljaspool ametiruume. Samas osa maavalitsusi väljaspool ametiruume ja töövälisel ajal abielu ei sõlmi. Seda just seepärast, et tekib kulu, mida riigilõiv ei kata ja mille korvamiseks lisatasu küsida ei tohi.

Tallinna perekonnaseisuamet küsib Tallinnas väljaspool ametiruume abielu registreerimise eest 290 eurot, väljaspool Tallinna Harjumaal 395 eurot ja väljaspool Harjumaad lausa 650 eurot.

Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on perekonnaseisutoimingute seaduse kohaselt abielude sõlmimine maavalitsuse ülesanne, kuid valdkonna eest vastutav minister võib anda valla- või linnavalitsusele mõjuval põhjusel õiguse teha maavalitsuste pädevuses olevaid toiminguid.

“Tallinna perekonnaseisuamet sõlmib abielusid 18. detsembril 2012 regionaalministri, Harju maavalitsuse ja Tallinna linna vahel sõlmitud halduslepingu alusel,” selgitas ta. “Juhul kui abielu soovitakse sõlmida väljaspool perekonnaseisuasutust, on tõepoolest vaid Tallinna perekonnaseisuametil õigus küsida riigilõivule lisaks teenuse eest tasu. Nimelt võib Tallinna linnavalitsus kohaliku omavalitsusena kehtestada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad.”

Pungas ütles, et riigilõiv on püsinud peaaegu muutumatuna juba 2006. aastast, mil see oli 300 krooni (19,17 eurot). Seetõttu ei ole ka praegune riigilõiv 20 eurot vastavuses riigi tehtavate kulutustega ja teenuse enda väärtusega.

“Siiski ei võimalda seadus praegu küsida lisatasu,” märkis ta. “Juhul kui eelnimetatud seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus läbib kooskõlastamise etapi ja eelnõu hakatakse välja töötama, arvutatakse ka võimalikud riigilõivude ja otseseid kulusid katvate lisatasude suurused abielu sõlmimiseks väljaspool perekonnaseisuasutust, perekonnaseisuasutuses töövälisel ajal ja pidulikult.”

Kui riik seadustab võimaluse, et maavalitsused saavad kulu katteks küsida lisatasu, ja reguleerib selle suuruse, siis tähendab see, et ka Tallinna perekonnaseisuamet peab oma lisatasud seadusega määratud piiresse muutma.

“Seega kehtiks sätestatav regulatsioon ka Tallinna perekonnaseisuametile, kes peaks oma senised tasud selle regulatsiooniga kooskõlla viima, et ei tekiks olukorda, kus ühe ja sama teenuse eest tasutakse topelt, mis on keelatud,” lausus Pungas.

gif Company 930x140 ee

 

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes