Selline meede võib olla vajalik näiteks olukorras, kus seade – olgu see telefon või näiteks nutikell – teeb automaatseid kõnesid, või kui inimene helistab numbrile 112 korduvalt ja pahatahtlikult.

Selgemad õigused ja karmim vastutus

Lisaks kehtestatakse uus väärteokoosseis, mis võimaldab võtta vastutusele neid, kes tahtlikult takistavad häirekeskuse tööd. Karistusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Korduva rikkumise korral võib trahv ulatuda füüsilise isiku puhul kuni 1200 euroni ja juriidilise isiku puhul kuni 10 000 euroni. Väärtegusid hakkab menetlema politsei- ja piirivalveamet.

„Muudatuste kõige otsesem mõju inimestele on häirekeskuse töökindluse suurenemine. Anname ametkondadele varasemast selgemad õigused, et takistada pahatahtlike või ekslike kõnede tulva, mis võib raskendada abi saamist neil, kes seda tõesti vajavad. Meie ühine turvalisus sõltub sellest, kui kiiresti ja tõhusalt suudame kriisiolukordades reageerida,“ kommenteeris siseminister Igor Taro.

Taro lisas, et eelnõuga ajakohastatakse ka päästevaldkonna õigusraamistik, tugevdatakse ametkondade koostööd ja valmisolekut, täpsustatakse päästeameti rolli kiirabi toetamisel ning rahvusvahelise päästetöö korraldamine viiakse selgemale alusele.

Möödunud aastal tehti hädaabinumbrile 112 kokku 12 725 pahatahtlikku valeväljakutset – 11 protsenti rohkem kui 2023. aastal. „Need on teadlikult tehtud kõned, kus helistaja ei vaja kohest abi politseilt, kiirabilt ega päästjatelt. Pahatahtlike valeväljakutsete hulka kuuluvad nn sarikõnelejate korduvad pöördumised, aga ka kõned, mille ainus eesmärk on solvata või alandada häirekeskuse töötajat. Sellised kõned hõivavad hädaabiliini, mille tõttu võib elupäästev abi hilineda nendeni, kes seda tõesti vajavad,“ rõhutas muudatuste vajalikkust häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

Muudatused tugevdavad hädaabiteenistuste töökindlust

Alvela sõnul annab kavandatav muudatus häirekeskusele täiendavaid võimalusi töökindluse tagamiseks, mis on tugeva ja usaldusväärse hädaabiteenistuse nurgakivi.

Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas päästeameti ülesandeid kiirabi abistamisel. Edaspidi on päästjatel selge õigus avada lukustatud uksi või kõrvaldada muid takistusi, kui kiirabi peab kiiresti pääsema abivajaja juurde. Seni tehti seda ametialase abina, kuid muudatus annab nendele tegevustele selge õigusliku aluse.

Samuti ajakohastatakse rahvusvahelisi pääste- ja demineerimistöid puudutavaid regulatsioone, mis koondatakse ühtsesse seadusesse. Määratakse nõuded, millele päästemeeskondade liikmed peavad vastama, ning täpsustatakse humanitaarabi osutamise ja hädaolukorra missioonide korraldamise korda.