Planeeritav pankrotiseaduse muudatus võib tunduda ärijuhtidele kergendusena, kuid päris nii see siiski ei ole, kirjutavad LEADELL Pilv Advokaadibüroo advokaat Katarina Kiiver ning rahvusvahelise investeerimisplatvormi Investly tegevjuht Lauri Talumäe.

Eesti IT-ettevõtjad leiavad, et riigihaldusminister Jaak Aabi esitatud eelnõu kaotada riigihangete registrist kõik väikehanked muudab suure osa hangetest täiesti läbipaistmatuks.

Detsembris valminud seadusemuudatuse eelnõu üldpõhimõte näeb ette, et kui asjade ja teenuste hanke eeldatav maksumus on alla 30 000 euro või ehitustööde puhul alla 60 000 euro, siis ei peaks riigihankeid välja kuulutama enam keskses riigihangete registris ja selle asemel võiks asju ajada hoopis e-kirjavahetusega. Sama kehtib raamlepete raames peetavate minikonkursside kohta.

Rahandusministeerium näeb, et muudatus võimaldaks hankijatel muuta hankeprotsess oluliselt lihtsamaks. Eelnõu järgi ei pea hankija ja pakkujate vaheline kirjavahetus olema ei elektrooniline ega kirjalik. Praegu tuleb minikonkursil esitada pakkumused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja need avaldatakse pärast pakkumise esitamiseks sätestatud tähtaega. 

Eesti IT-ettevõtete katuseorganisatsioon ITL leiab, et sellised muudatused pole mitte kuidagi põhjendatud, kuivõrd võib see kaasa tuua väikese maksumusega hangete puhul pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja hankeprotsessi usaldusväärsuse kahanemise. Kui tegemist on halduskoormuse vähendamise küsimusega, siis tuleks ITL-i arvates riigihangete registrit kasutajasõbralikumaks muuta, mitte aga otsida teabevahetusele alternatiivseid viise. 

Eriti suureks ohuks hangete usaldusväärsusele peab ITL seda, et hankelepingute sõlmimisel ei ole enam garanteeritud, et hankija ei saa pakkumustega tutvuda enne pakkumuste esitamise tähtaega.

Rahandusministeerium ei plaani muuta väikehangete väljakuulutamise korda

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja Estella Põllu:

Eelnõuga ei ole kavas muuta alla lihthanke piirmäära jäävate ehk nn väikehangete väljakuulutamise korda. Nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka kavandatud muudatuse järel ei ole väikehangete avaldamine riigihangete registris kohustuslik. Vabatahtlikult saab praegu ja ka edaspidi väikehankeid riigihangete registris korraldada. Väikehangete jaoks on registris alates 2018. a oktoobrist eraldi menetlusliik, mis on leidnud aktiivset kasutamist ja loodetavasti kasutatakse seda laialdaselt ka edaspidi. 2019. a avaldati riigihangete registris vabatahtlikult 1244 väikehanget.
 
Eelnõuga kavandatud muudatuse eesmärk on vähendada haldus- ja töökoormust eelkõige raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimisel, kui hankelepingu maksumus on väike. Raamlepingu puhul on ettevõtjad juba varem raamlepingu sõlmimiseks riigihanke tulemusena välja valitud ning hankelepingute sõlmimiseks pöördub hankija üksnes raamlepingu sõlminud ettevõtjate poole. See tähendab, et uusi võimalikke pakkujaid raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks lisanduda ei saa ehk riigihanke avalikku väljakuulutamist raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks sellisel juhul ei toimu.

Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu maksumus on väga väike, näiteks 200 eurot, siis sellise lepingu sõlmimiseks registris minikonkursi korraldamist registri vahendusel peavad hankijad aga ka ettevõtjad liiga koormavaks. Vastavasisulise pöördumise on meile teinud näiteks Rektorite Nõukogu. Kooskõlastamisele saadetud eelnõu toetab ka näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Väiksema maksumusega ehk asjade ja teenuste puhul alla 30 000 euro jäävate raamlepingute alusel sõlmitavate hankelepingute puhul on samuti võimalik hankijatel minikonkurss teha ka edaspidi riigihangete registris, kuid registri kasutamine ei oleks edaspidi tingimata vajalik. Samas võib iga hankija kehtestada madalama piirmäära registris korraldatavatele minikonkurssidele ehk endiselt kasutada ka minikonkursside korraldamiseks riigihangete registrit väiksema maksumusega hankelepingute puhul. Siinjuures tuleb veelkord rõhutada, et raamlepingu alusel võib hankija sõlmida hankelepingu ainult varem välja valitud ja raamlepingu sõlminud ettevõtjatega, seepärast seaduse muudatuse tõttu ei vähene ettevõtjate võimalused riigihangetes osaleda.
 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) hinnangul on riik pakendiauditi kohustusega delegeerinud ettevõtjale riikliku järelevalve pädevusse kuuluva kohustuse, kirjutas koja juhatuse liige Tiina Saron keskkonnaministeeriumile ja riigikogu komisjonidele.

Kaubanduskoda tegi aasta alguses Riigikogule ettepaneku täpsustada 6 kuu reeglit, sest see ei ole kohtu ega õiguskantsleri hinnangul piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi.

Alates 1. jaanuarist kehtib mitusada uut õigusakti või varasemate muudatusi, mis muudavad igapäevast maksurutiini.