gif Company 930x140 ee

 

03.05.2019 Reede

Ränk tööõnnetus tõi ehitusfirmale karistuse

 Meeli Miidla­-Vanatalu, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Meeli Miidla­-Vanatalu, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal Tööinspektsioon
Eelmise aasta lõpus kirjutasid mitmed meediaväljaanded 2018. aasta alguses Pärnus juhtunud raskest tööõnnetusest, mille tagajärjel sai töötaja rängad põletushaavad. Kohus määras tööd andnud ettevõtte juhile kriminaalkaristuseks neli kuud vangistust ja tema ettevõttele rahalise karistuse 4000 eurot. Kohus mõistis tööandja süüdi töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramises, sest sellega põhjustati tegevusetusest ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotsus on käesoleva loo avaldamise ajaks jõustunud ning seda on täitma asutud.

See juhtum tõi taas selgelt välja, kui oluline on töötaja juhendamine ja väljaõpe ning kui kõrget hinda võib maksta kohustuste täitmata jätmine.

Juhtumi uurimise käigus selgus, et vigastada saanud keskealine töötaja oli lubatud tuletöödele ilma asjakohase väljaõppe ja juhendamiseta. Töötajale ei olnud väljastatud tuletöödeks sobivast materjalist isikukaitsevahendeid, sh tulekindlat tööriietust. Samuti ei tehtud töötaja tööle järelevalvet. Tööülesannete täitmise ajal süttisid mehe seljas olevad riided ja tal tekkis raske tervisekahjustus, mis kestis vähemalt neli kuud.

Õnnetusjuhtumit uurisid nii Tööinspektsioon kui ka politsei.

Kriminaalmenetlust alustati, sest inimesele oli tekkinud raske tervisekahjustus ning oli vaja saada selgust, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel see juhtus.

Täpsustav selgitus: Eelmise aasta lõpuni kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi võis paralleelselt kriminaalmenetlusega kulgeda ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tööõnnetuse uurimine. Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud seadusemuudatuste tulemusel enam sellist paralleelset menetlust ei toimu.

Kehtiva seaduse kohaselt uurib Tööinspektsioon pärast kriminaalmenetluse lõpetamist surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ning vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu.

Mis viis õnnetuseni ja kas seda oleks saanud vältida?

  • Tööinspektsiooni uurimise käigus selgus, et õnnetusse sattunud töötaja töösuhtes ei järgitud seaduse nõudeid juba algusest peale:
  • Töötajaga oli sõlmitud suuline kokkulepe, kuigi oli teada, et töö kestab üle kahe nädala. Sellega rikuti töölepingu seaduse nõudeid töötaja teavitamisel töötingimustest.
  • Tööandja ei olnud töötajat saatnud töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, kuigi töös esines ohutegureid, mis oleksid seda eeldanud, nt töö kõrgustes (katusel), temperatuuride vaheldumine.
  • Töötajale olid isikukaitsevahendid (kaitsejalanõud, keevitaja kindad ja tööriided) küll väljastatud, kuid nende üle ei peetud arvestust ning keegi ei kontrollinud, kas töötaja neid ka tegelikult tööd tehes kasutab. Tööriidena oli väljastatud polüestrist jope, mis ei vastanud mingil moel tuletööde tegemiseks sobivate tööriiete tingimustele.
  • Vaatamata sellele, et tehtav töö – ventilatsioonišahtile materjali paigaldamine – oli keeruline ja ohtlik, pidi töötaja tegema seda üksinda.
  • Tööandja oli küll eelnevalt koostanud töökeskkonna riskianalüüsi, kuid see oli üldsõnaline ning tuletöödega seotud riske ei olnud selles üldse hinnatud, seega puudus ka tegevuskava nende riskide maandamiseks.
Vaatamata puudulikule töökeskkonna riskianalüüsile oli tööandja siiski koostanud ohutusjuhendid tuletööde tegemiseks ja ka ohutusjuhendi katusekatjale. Uurimise käigus ei selgunud aga, et neid ohutusjuhendeid oleks konkreetsele töötajale kunagi tutvustatud, seega saab järeldada, et tööandja lubas oma töökeskkonda tööle töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes juhendamata töötaja.

Mida tuleks teha, et sellist õnnetust vältida?

  1. Tööandja ei tohi lubada töökeskkonda tööülesandeid täitma tööohutusalaselt juhendamata ning asjakohase väljaõppeta töötajaid.
  2. Tuletööde tegijatele tuleb korraldada eraldi väljaõpe. Kui tööandja juures ei ole kedagi, kes seda läbi viia suudaks, tuleb koolitus sisse osta. Lähtuda tuleb lisaks töökeskkonna nõuetele ka tuleohutuse seadusest ja tuletöö tegemisele esitatavatest nõuetest. Tööandja peab veenduma, et töötaja neid ka tegelikult teab ja on valmis neid täitma.
  3. Töötaja isikukaitsevahendid ja tööriided peavad teda kaitsma tööga kaasneva ohu eest ehk isikukaitsevahendid peavad vastama tervisekaitse nõutele ja konkreetse tööga seotud ohutusnõuetele.
  4. Tööandja peab töötaja saatma tervisekontrolli, et olla kindel, kas töötaja tervis peab tema terviseseisundit arvesse võttes vastu kõigile töökeskkonna ohuteguritele ja nende võimalikule mõjule.
  5. Töötaja tervisekontrolli saatmise eeldus on kõikide töökeskkonna ohutegurite õige hindamine. Seega tuleks üle vaadata töökeskkonna riskianalüüs ja seda täiendada.
  6. Läbi tuleb mõelda ja ellu rakendada süstemaatiline töötervishoiu ja tööohutusalane sisekontroll. See on vajalik, et teada, kas töötaja ka tegelikult järgib kehtivaid tööohutusreegleid ning kasutab talle väljastatud isikukaitsevahendeid ja tööriideid. Lisaks aitab see selgust saada, millistel töödel võib töötaja jääda üksi ja millistes töölõikudes ei pruugi üksinda töötamine ohutu olla.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 133.

Juhendamine ja väljaõpe: (1) Tööandja juhendab töötajat enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse eelkõige teatavaks:

  1. ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
  2. töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
  3. tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
  4. ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
  5. ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
  6. tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
  7. elektri- ja tuleohutusnõuded;
  8. õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised, töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
  9. keskkonna saastamisest hoidumise juhised.
(2) Tööandja korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust.

(3) Tööandja peab töötaja juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama, kui:

  1. muutub ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus;
  2. muutuvad töötaja tööülesanded või tööandja annab töötaja kasutusse uue töövahendi või tehnoloogia;
  3. töötaja on pikka aega töölt eemal viibinud;
  4. töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sealhulgas tööõnnetuse;
  5. töötaja, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.
(4) Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas rakendada.

(5) Tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes