“Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, millesse riik peaks sekkuma vaid erandolukorras ja läbi õigusemõistmise, mitte haldusmenetluse,” ütles EVEA president Ille Nakurt-Murumaa. “Töösuhete regulatsioon, pealesurutud kollektiivlepingud, ebamõistlikud ning bürokraatlikud tööohutuse ja töötervishoiu nõuded käivad mikro- ja väikeettevõtetele lihtsalt üle jõu. Paljudel juhtudel pole need isegi asjakohased ja tekitavad sellega ettevõtjatele tühja lisakulu.”Nakurt-Murumaa sõnul on kehtivast seadusest tulenevad nõuded suure mõjuga. Tema sõnul on 95 protsenti ettevõtetest alla kümne töötajaga mikroettevõtted ning ligi 80 protsenti töötajatest töötab väike- ja keskmistes ettevõtetes.
“Liigne reguleerimine takistab igapäevaselt majanduse arengut ja väikeettevõtete võimalusi kasvada kunagi ka suureks,” lisas Nakurt-Murumaa, kelle kinnitusel peaksid tööandjad saama takistusteta ja sobivatel tingimustel luua vastavalt vajadusele uusi töökohti või vajaduse kadumisel neid kaotama. “Töölepinguseadus peab võimaldama olulistes tingimustes leppida pooltel ise kokku. Kvalifitseeritud tööjõu nappus motiveerib tööandjaid ka ilma riikliku sunnita töölepingus pakkuma töötajatele muid hüvesid peale palga.”
Liikmetelt kogutud tagasiside põhjal esitas EVEA riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale tööõiguse ning tööohutuse regulatsioone puudutavad ettepanekud, mida arutatakse nõukoja juulis toimuval kohtumisel.
EVEA soovitusel peab töölepinguseadus tööandjal ja -võtjal lubama riigi sekkumata leppida ise kokku neile sobivates tingimustes, olgu nendeks siis töösuhte tähtajalisus, tähtajalise töölepingu pikendamine või puhkuse kasutamine.
Kirjalikus töölepingus vajab kärpimist ka kohustusliku info maht. Töölepingu kirjalikku dokumenti ebamõistliku kohustusliku info lisamine ei anna EVEA hinnangul töösuhte pooltele lisaväärtust ning muudab töölepingu pikaks ning keeruliselt mõistetavaks. Mikro- ja väikeettevõtjad peavad selliste töölepingute koostamiseks kasutama kallist õigusabiteenust.
Maksu- ja tolliametil ning tööinspektsioonil tuleb lõpetada halduspraktika, kus enda äriühingus tööd tegev mikro- ja väikeettevõtte juhatuse liige peab sõlmima iseendaga töölepingu koos kõigi sellega kaasnevate bürokraatlike kohustusega, mis tulenevad töölepinguseadusest ning töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest.
Lõpetada tuleks ka töölepingute kollektiivse ülesütlemisega seotud massiivne bürokraatia. Kollektiivse ülesütlemise nõudeid on EVEA hinnangul mõistlik kohaldada alles alates 100 töötajast, sest siis oleks regulatsioon eesmärgipärane. Mikro- ja väikeettevõtete finantsvõimekus ei luba pikal teavitamis- ja konsulteerimisperioodil mittevajalikke töötajaid palgal pidada. Piisab töötajate ja töötukassa teavitamisest kollektiivsest koondamisest enne töötajatele koondamisteadete edastama hakkamist.
Informeerimiskohustusega ei peaks kaasnema kuni 32 000-eurost trahvi, järelevalve peaks aga olema proportsionaalne ja mõistlik. Tööinspektsiooni volitusi töösuhete kontrollimisel tuleb EVEA soovitusel oluliselt vähendada. Näiteks lõpetada tööõiguse- ja tööohutuse järelevalve mikroettevõtete puhul, kus töötavad vaid selle juhatuse liikmed.
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda tegutseb riigikantselei juures ja annab 2025. aasta märtsist kuni 2026. aasta septembrini ning teeb peaministrile ettepanekuid dereguleerimiseks, nõuete ja bürokraatia vähendamiseks ning sammudeks, mis aitaksid kaasa majanduse kasvule.
