Mis juhtus: Koristaja tööülesannete hulka kuulus ka akende pesu suurpuhastuse ajal. Töötaja hakkas pesema hoone esimese korruse aknaid. Akna pesemiseks tõusis töötaja mööda kolmeastmelist treppredelit 40 cm laiusele aknalauale ja hakkas akent pesema. Aknalauale läks töötaja hoonest seestpoolt, ning akent pestes seisis ruumis seespool aknalaual. Ühel hetkel kukkus töötaja avatud aknast välja, miks ta kukkus, töötaja ei mäleta. Akna alumise osa kõrgus maapinnast oli kaks meetrit, kukkudes sai töötaja raskelt vigastada.

Lugeja küsib: Meie ettevõttes juhtus kerge tööõnnetus, aga töötaja haiguslehele ei jäänud. Lugesin Tööinspektsiooni kodulehelt, et tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Kas sellise õnnetuse fikseerin ainult ettevõttesiseselt ning raportit Tööinspektsioonile saatma ei pea?

Viibutada piitsa või pakkuda präänikut? Selline dilemma tekib tööolukordades, kus isikukaitsevahendid on vältimatud, ent sellegipoolest ei pea igaüks neid vajalikuks. Kas tööandjal õnnestub ärgitada töötajaid isikukaitsevahendeid kasutama?

Töökeskkonnas veedame suure osa oma päevast ning sellele on kindlasti mõju meie tervisele. Töö käigus võib juhtuda õnnetusi ja olla  kokkupuuteid mõne töökeskkonna ohuteguriga, mis võib kaasa tuua tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% töötajatest on tunnistanud, et töö on põhjustanud neile terviseprobleeme.

Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust. Elu jättis mullu tööpostile 15 inimest. Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal.