13.02.2019 Kolmapäev

Palga ja muude tasude deklareerimine Soomes alates 01.01.2019. Tulorekisteri

Kalevipojad ja teised Soomes töötajad saavad nüüd ka sealse tulu deklareerida.
Kalevipojad ja teised Soomes töötajad saavad nüüd ka sealse tulu deklareerida. pixabay

Alates 01.01.2019 on Soomes kasutusel riiklik elektrooniline register Tulorekisteri. Kaie Kadakas, BDO projektijuht raamatupidamise ja kliendihalduse alal, kirjutab Soomes tulude deklareerimiselt täpsemalt.

Registri eesmärk on palga, erisoodustuste, hüvitiste ja muude tasudega seotud info kogumine ja vahendamine erinevatele Soome ametiasutustele, kellel on seadusest tulenev õigus seda infot kasutada. Esimeses etapis kasutavad registrist saadavat infot:

  • Verohallinto
  • Kansaneläkelaitos (Kela)
  • Työllisyysrahasto
  • Työeläkelaitos (pensionikindlustusseltsid, pensionifondid jne)
  • Eläketurvakeskus (ETK)

Tuluregister on vaid toorandmete vahendaja ja ise kogutavaid andmeid ei töötle ega kasuta. Registri funktsionaalsus täieneb tulevikus järk-järgult veelgi. Alates 2020. aastast saavad registrist infot õnnetusjuhtumikindlustuse pakkujad, statistikaamet, omavalitsusüksused ja mitmed teisedki asutused, 2021. aastal ka Ulosotto.

Kui 2018. aasta deklaratsioonid tehakse viimast korda veel vana süsteemi järgi, siis 2019. aasta kohta ei tule enam esitada näiteks tööandja palkade aastadeklaratsiooni (7801, 7809), igakuist palgamaksude deklaratsiooni (4001), renditöötajate deklaratsiooni (6147), aastadeklaratsiooni tööhõivefondile (Työllisyysrahasto) ega esitada andmeid pensionikindlustusseltsidele.

Tuluregistri kasutuselevõtt on oluline samm Soome avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas. Ettevõtete halduskoormus ja kulud peaksid oluliselt vähenema, eraisikute suhtlus riigiga aga lihtsustuma. Eraisikud saavad tööandja deklareeritud andmeid jälgida reaalajas, mis välistab selle, et võimalikud vead tulevad välja alles järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades. Registri andmed ei ole avalikud – igaüks näeb vaid endaga seotud infot.

Tuluregistrile esitatakse palga-, erisoodustuste, juhatuse liikmetele makstud tasude, hüvitiste (muuhulgas päeva- ja toiduraha, sõidukulude hüvitiste) ning töötamise eest saadud tasude, mida ei käsitleta palgana (työkorvaus), info.

Tuluregistrile ei esitata näiteks füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksete, tööandja poolt töötajale kuludokumentide alusel hüvitatud lähetuskulude (hotelliarved, transpordikulu) ega dividenditulu infot. Dividendi aastadeklaratsioon tuleb esitada endiselt otse Soome maksuametile.

Tuluregistrile esitatav infokogum on jaotatud kaheks:

1) Palgaandmete deklaratsioon isikute ja maksepäevade kaupa, mis koostatakse väljamaksele järgneva viie kalendripäeva jooksul. Sellel on eraldi välismaal töötamist puudutav osa ja renditöötajate alustamisdeklaratsioon. Deklareerijal on võimalik valida, kas esitatakse

  • üksnes kohustuslik info (info, mis varasemalt esitati aastadeklaratsioonidega maksuametile, tööhõivefondile, pensionikindlustusseltsidele ja õnnetusjuhtumikindlustusfirmadele) või
  • lisatakse vabatahtlikult täiendav info (kasutatakse täiendavaid tululiike, esitatakse töölt puudumise info jne), mida kasutavad Kela ja pensionikindlustusettevõtted toetuste ja hüvitiste määramisel, aga ka statistikaamet ja töökaitseorganisatsioonid.

Eelistatud on teine esitusviis, mille tulemusena saavad ametiasutused andmed otse registrist – tööandjal ega töötajal ei ole vaja täita blankette ega esitada lisatõendeid. See kiirendab asjaajamist ning toetuste ja hüvitiste kättesaamiseks kulub vähem aega.

Kui viie kalendripäeva sisse jääb puhkepäevi või riiklikke pühasid, tuleb andmed esitada esimesel järgneval tööpäeval.

Reegli „maksepäev + viis päeva“ rakendumine tähendab seda, et kui mõnes ettevõttes on tavaks töötajatele teha avansilisi palgaväljamakseid väikeste summadena mitmeid kordi kuus, siis iga väljamakse tuleb deklareerida vastavalt reeglile. Teise võimalusena võib kaaluda ettevõttesiseseid ümberkorraldusi väljamaksete sooritamise osas.

2) Tööandjadeklaratsioon (työnantajan erillisilmoitus) esitatakse kord kuus hiljemalt palgamaksele järgneva kuu 5. päeval. Sellega deklareeritakse

  • ravikindlustusmaksu (sairausvakuutusmaksu) kogusumma kuu lõikes;
  • info väljamaksete puudumise kohta, kui kuu jooksul töötajatele palka ei makstud.

Seega on tööandjal kohustus esitada vähemalt kaks deklaratsiooni kuus.

Eraldi ei pea deklareerima pensionikindlustusmaksu tööandja osa. Kindlustuse pakkuja arvutab summa brutopalkadelt ise.

Deklaratsioonide esitamine tuluregistrile toimub elektrooniliselt ja selleks on erinevaid võimalusi:

  • andmed saadetakse registrisse otse majandustarkvarast tehnilise liidese kaudu;
  • andmed laaditakse üles failina;
  • andmed sisestatakse veebivormile manuaalselt.

Paberkandjal võib deklaratsiooni esitada erandkorras – näiteks juhul, kui tegemist on ajutise, välismaise või eraisikust tööandjaga.

Registrile andmete esitamine on seotud kasutajaõigustega. Tehnilise liidese puhul rakendatakse ettevõttele väljastatud sertifikaati ja ligipääs registrile ei ole otseselt vajalik. Andmete sisestamine failina ja käsitsi eeldab aga elektroonilisse keskkonda sisselogimist. Soome ettevõtete puhul toimub see Suomi.fi (identifitseerimisviisideks näiteks pangakoodid või mobiilisertifikaadid) ja välismaiste korral Katso teenuse kaudu. Viimane on kasutusel 2019. aasta lõpuni.

Ilma volituseta on õigus tuluregistrit kasutada isikutel, kes on Soome äri- või ettevõtteregistris märgitud rollides nagu näiteks tegevjuht, juhatuse esimees, juhatuse liige jne. Volituse registri kasutamiseks saab anda aga ainult ettevõtte tegevjuht, tegevjuhi asetäitja, füüsilisest isikust ettevõtja või mõne eelneva poolt volitatud isik.

Deklareerimisel kasututakse registris tululiike – kolmekohalisi koode, mis tuleb valida vastavalt tulu olemusele ja soovitavale täpsusastmele. On võimalik esitada kohustuslik vähim info – kogu palk ühe summana (koodiseeria, mis algab numbriga 1) või kasutatakse selleks erinevaid täiendavaid tululiike: neid on ühtekokku 36 (numbriga 2 algav seeria). Numbritega 3 ja 4 algavad seeriad on kasutusel mõlema esitusviisi puhul. Mida detailsemalt andmed edastatakse, seda kergem on erinevatel ametiasutustel kätte saada neile vajalik info. Mõnele tululiigile, näiteks puhkuse- ja haigustasule, ei ole registris vastavat koodi. Sel juhul tuleb valida tululiik, mis on väljamakstud tasu aluseks – näiteks aikapalkka (201) või urakkapalkka (227).

Ehitusala tasude deklareerimisel tuleb arvesse võtta teatud erisusi, mis tulenevad kollektiivlepingust. Lepingus on nii lomakorvaus, lomapalkka kui lomaraha koondatud ühise termini – lomaraha -  alla. Tuluregistris kasutatakse lomaraha deklareerimisel tululiiki Vuosilomakorvaus (234). Igapäevaste sõidukulude hüvitis (tossuraha), mis erineb maksuameti otsusega kehtestatud määradest, deklareeritakse tululiigina kilometrikorvaus (verovapaa) (311), samal ajal ei pruugita aga kilomeetrite arvu näidata. Ehitusala eriline palgaosa 7,7% deklareeritakse tululiigina 216 (muu maksettu lisä).

Registrile esitatud andmeid on võimalik parandada tehes parandusdeklaratsioon, millega eelnev asendatakse. Parandusdeklaratsiooni esitamine ei pruugi alati olla seotud eksimusega ja andmete valesti esitamisega. Kui asjaolud muutuvad – näiteks piiratud maksukohustus asendub üldise maksukohustusega -, tuleb ka siis andmed tagasiulatuvalt korrigeerida.

Mõnel juhul ei ole võimalik parandusdeklaratsiooni teha. Kui on tegemist näiteks väljamaksepäeva, töötasu perioodi, väljamakse tegija, saaja andmete vms parandamisega, siis deklaratsioon tühistatakse ja moodustatakse uus.

Välismaisel ettevõttel on samuti teatud tingimuste täitumisel kohustus tehtud väljamaksete kohta tuluregistrile info esitada. Need on juhtumid, kui:

  • tulu saaja on kindlustatud Soomes;
  • tulu saaja viibib Soomes üle kuue kuu, kuid ei ole kindlustatud Soomes;
  • tulu saaja teeb Soomes tööd renditöötajana Soome ettevõttele.

Kui välismaisel ettevõttel on tulumaksustamise mõttes Soomes püsiv tegevuskoht ja registreering Soome maksuameti tööandjaregistris, on tööandjal kohustus esitada deklaratsioone nagu Soome ettevõttel. Lähetatud töötajate päritoluriigis kinni peetud sotsiaalkindlustusmakseid (töötus- ja pensionikindlustusmakse) ei deklareerita Soomes.

Renditöötajate puhul tuleb silmas pidada, et välismaisel ettevõttel on kohustus renditöö eest makstud tasud deklareerida. Lisaks tuleb tööandjal esitada iga renditöötaja kohta töö alustamise deklaratsioon ja seda tuleb teha kas eraldi või palgadeklaratsioonil hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast esimest palgaväljamakset.

Tuluregistriga seondub ka märksõna „reaalajaline“. Andmete esitamise rütm võrreldes varasemaga küll muutub, kuid maksude tasumise tähtaeg on endiselt 12. kuupäev. Tuluregistris deklareeritud andmeid on teenuses OmaVero võimalik näha järgmise kuu 7. päeval.

Kuna tuluregistri kasutuselevõtuga toimuvad muudatused on ulatuslikud, ei plaani Soome maksuamet  2019. aasta jooksul rakendada ülemäära rangeid karistusmeetmeid iga eksimuse puhul, kui just tegemist ei ole ilmse hoolimatusega. Seaduses sätestatud korra kohaselt võidakse viiviseid rakendada siis, kui kohustuslike andmete deklareerimine toimub hiljem kui maksepäevale järgneva kuu 8. päeval. Viivise määr on 3 eurot päevas, mis rakendub kuni 45-päevase hilinemise korral. Kui tähtaeg on ületatud enam kui 45 päeva, on viivise määr 135 eurot, millele lisandub 1% tasumisele kuuluvast summast.

Juhul, kui teil tekib teema kohta täiendavaid küsimusi, võtke ühendust meie Soome raamatupidamise- ja palgaarvestuse osakonna spetsialistidega.

Allikas: BDO

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes