Riigikogus 2023. aastal vastu võetud ja 2025. aastal täpsustatud elektrituruseaduse muudatused näevad ette, et elektritootjad peavad kasutama vähemalt 95 protsenti lepingus kokkulepitud võrku antavast tootmisvõimsusest. Nõue loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel päeval aastas, ühe 15-minutilise mõõteperioodi jooksul ulatub elektritootja tootmisvõimsus vähemalt 95 protsendini lepingujärgsest võimsusest.

Kui elektritootja ei saavuta seaduses nõutud tootmistaset, rakendub tasu 38 eurot aastas iga kasutamata kilovati kohta, millele lisandub käibemaks. Tasude esitamine toimub regulaarselt kord aastas.

"Broneeritud, kuid kasutamata võimsused takistavad võrgu efektiivset kasutamist ning piiravad uute liitujate võimalusi ja tingimusi. Muudatuse eesmärk on, et elektritootjad ei hoiaks elektrivõrgus kinni võimsusi, mida nad reaalselt ei kasuta. See võimaldab võrguressursside optimaalsemat jaotust ja loob võimalusi uutele liitujatele,“ selgitas Elektrilevi taristulahenduste ja kliendikogemuse juht Ardi Ratassepp.

Ta lisas, et võrguressursside efektiivne kasutamine on eriti oluline tänases olukorras, kus huvi taastuvenergia tootmise vastu on märkimisväärselt kasvanud ning elektrivõrguga liitujaid on palju.

Kuna liitumine elektrivõrguga toimub jaotusvõrgus kulupõhiselt, siis mittekasutatava võrguressursi kinni hoidmine tõstab liitumise hinda seal piirkonnas teistele uutele liituvatele tootjatele. Lisaks aitab võrgu võimalikult efektiivne kasutus hoida pikas plaanis ka võrgutariifi hinda klientide jaoks madalamal tasemel ja vältida ebavajalikke võrguinvesteeringuid. Alakasutustasust saadavaid rahalisi vahendeid kasutab Elektrilevi oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringute katmiseks.

„Teavitame kõiki kliente kirja teel, keda antud tasu puudutab ja anname täpse ülevaate teemast ning vajalikud juhised“ sõnas Ratassepp.

Tasu rakendub kõigile elektritootjatele, kes on taotlenud võrgu suunal toota, kuid arvestusperiood erineb sõltuvalt tootmisseadme valmimise ajast. Enne 2023. aasta märtsikuud valminud tootjatele hõlmab jälgimisperiood 2024. ja 2025. aastat. Kui sel perioodil ei ole saavutatud nõutavat tootmisvõimsust, esitatakse tasu 2026. aasta alguses mõlema aasta eest korraga. Pärast 2023. aasta märtsikuud valminud tootjatel on kõigepealt üks aasta aega päikesepargi kasutusele võtmiseks, millele järgneb kaheaastane jälgimisperiood. Tasu esitatakse peale jälgimisperioodi lõppu.

Kui lepingus on näiteks kokku lepitud võrku antav võimsus 10 kW, siis 95 protsenbdi nõude täitmiseks peaks vähemalt ühel päeval aastas 15-minutilise mõõteperioodi jooksul olema võrku antav võimsus vähemalt 9,5 kW. Juhul kui tegelik maksimaalne võrku antud võimsus on olnud näiteks 7 kW, arvestatakse mittekasutatud tootmisvõimsuseks 3 kW (10 kW - 7 kW) ja tasu selle eest on 3 kW × 38 eurot = 114 eurot aastas, millele lisandub käibemaks.

Saab toota elektrienergiat lepingus märgitud võimsusega ehk jälgida oma tootmisandmeid Elektrilevi iseteeninduses ja tagada, et vähemalt ühel päeval aastas 15-minutilise mõõteperioodi jooksul saavutataks 95 protsenti lepingujärgsest võimsusest.

Kui ei planeerita kasutada kogu lepingus kokkulepitud võrku antavat võimsust, saab seda vähendada. Taotlus kokkulepitud võimsuse vähendamiseks tuleb esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2026.
„Kuni 15 kW mikrotootjatele on plaanis uuest aastast teatud leevendust antud tasu rakendumise osas. Täpsemat lähenemist oleme Kliimaministeeriumi poolt hetkel välja töötamas ja ootus on, et see võiks rakenduda 2026 aasta alguses,“ sõnas kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.